Õigusabikulude kindlustus

Suurfirma hirmutas ülekohtuse rahanõudega

Klient pöördus ERGO õigusabikulude kindlustuse poole murega, et üks Eestis tegutsev autojagamise teenuse pakkuja nõuab temalt raha, olles määranud kliendile trahvi sõidukile kahju tekitamise eest. Klient oli sõitnud teenuspakkuja autoga ning selle sõidu lõpul korralikult parkinud. Ettevõte aga väitis, et sõidukit on kahjustatud. 

Nimelt oli järgnev sõitja andnud teada, et ei saanud oma sõitu alustada, sest auto oli sõitnud parkimismuna peale ja sinna kinni jäänud. Klient oli veendunud, et tema parkimismuna peale ei sõitnud, kuid seda võis teha järgmine sõitja. 

Õigusabikulude kindlustuse jurist pöördus teenusepakkuja poole ning palus edastada kõik nõudega seotud dokumendid. Dokumentidest tuli selgelt välja, et tegelikult oligi järgmine klient ise sõitnud parkimismuna peale, kuid üritas veeretada süü ERGO kliendi kaela. Teenusepakkuja ei olnud ilmselgelt ise asjasse üldse süvenenud või üritas kõigele vaatamata saada raha kätte ERGO kliendilt, lootuses, et klient ei suuda ettevõttele vastu vaielda. Jurist saatis teenusepakkujale kirja, milles pööras tähelepanu, et nõue oli esitatud vale isiku vastu ning et parkimismuna otsa oli sõitnud hoopis järgmine auto kasutaja. Selle kirja peale andis teenusepakkuja kiirelt teada, et tühistab kliendile määratud trahvi ning ei nõua temalt enam raha tasumist. Klient oli väga tänulik, et vabanes alusetust nõudest, mille vastu oleks tal üksinda olnud väga raske seista.

"Üllatusi" täis maja

Klient soovis juba ammu osta endale ilusat suure aiaga maja, mis asuks rahulikus kohas ning eemal linnakärast. Ühel hiliskevadisel päeval avastas ta müügipakkumise, milles müüdi otsekui tema unistuste maja. Müüja lubas kiiret maja vabastamist, nii et juba jaanipäevaks oleks saanud klient oma perega sisse kolida. Ehkki maja polnud esimeses nooruses, tundus välisel vaatlusel kõik suurepärases korras olevat.

Üsna varsti toimuski müügitehing. Ka notari juures kinnitasid müüjad, et majal ei ole mingeid varjatud puudusi ning see sai ka müügilepingusse kirja. Mõni päev hiljem kolis klient koos oma perega majja elama. Esialgu oli kõik tore, kuid külmade ilmade tulekul ilmnes, et maja ei olnud kuidagi võimalik soojaks kütta. Klient kutsus kohale ehituse asjatundja, kes tuvastas, et majal puudus korralik soojustus ning tuulutus. Nüüd tekkis kliendil kahtlus, et majas teostatud remonditööd ei vasta nõuetele ning ta tellis ehitise auditi. Ekspert leidis majal puudusi nii välisseintes, katuses kui vundamendis. Lisaks olid hoonel ulatuslikud seenkahjustused, mis olid tekkinud juba aastaid tagasi. Tellitud korstnapühkija avastas, et olemasolevat ahju kütta ei tohiks. Klient andis müüjatele avastatud puudustest koheselt teada, kuid müüjad ei olnud nõus puuduste kõrvaldamise kulusid hüvitama. Samuti ei olnud nad nõus maja tagasi ostma, ehkki klient ka selle ettepaneku tegi. 

Kohtuvälised läbirääkimised tulemusi ei andnud. Toimus küll aktiivne kirjavahetus meie juristi ja vastaspoole advokaadi vahel, kuid mõlemaid pooli rahuldava kompromissini ei jõutud. Vaidlus jätkus kohtus. Vastaspool leidis, et klient pidi olema teadlik kõikidest maja puudustest. Tegelikkuses oli aga tegemist varjatud puudustega, mida tavalise ülevaatuse käigus polnudki võimalik märgata.

Kui kohtumenetlus oli kestnud üle poole aasta, hakkas vastaspool siiski kahtlema oma võidus ning asus ise lahendusi välja pakkuma. Muu hulgas tegi ta ettepaneku, et ostab maja sama hinnaga tagasi ning hüvitab ka kõik tehinguga seotud kulud. Samuti oli ta nõus kandma osa ekspertiisidega seotud kulusid. Meie klient oli asjade sellise käiguga väga rahul ning toimuski tehing, millega müüjad said uuesti maja omanikeks ja kliendile tagastati kogu ostusumma. Õigusabikulud, mis ulatusid peaaegu 10 000 euroni, kandis kliendi eest õigusabikulude kindlustus.      

Asendusauto kulusid ei pea alati hüvitama

Juhtus autoavarii, milles meie klient oli süüdi. Kliendi liikluskindlustus hüvitas kannatanule kogu tekkinud kahju, kuid ei olnud nõus hüvitama rendiauto tasu, mille vastaspool oli rentinud ajaks, mil tema sõiduk oli remondis. Nii potsataski kuu aega pärast avariid kliendi postkasti nõue rendiauto kulu hüvitamiseks ligi 800 euro ulatuses. Klient oli nõudest väga ehmunud ja peaaegu valmis seda tasuma, kuid pöördus enne siiski nõu saamiseks õigusabikulude kindlustuse juristide poole.

Õigusabikulude kindlustuse jurist vaatas üle kõik nõudele lisatud dokumendid ning jõudis järeldusele, et antud juhul ei olnud nõue põhjendatud. Asendusauto kulude hüvitamist on võimalik küll nõuda, kuid selleks peavad olema täidetud kindlad eeldused. Nii ei saa kannatanu nõuda kulude hüvitamist avarii põhjustajalt pelgalt seetõttu, et asendusauto kasutamine tegi ta elu auto remondi ajal mugavamaks. Juhul kui kannatanul oli võimalik oma elu korraldada ka ühissõidukeid kasutades, pole avarii põhjustajal kohustust asendusauto kulusid hüvitada. Vastaspoolel ei olnud asendusautot vaja oma igapäevaelu korraldamisel ning kõik vajalikud sõidud oli võimalik teha ka ühistranspordiga. Samuti oli nõutav summa ebamõistlikult suur ning tõendamata. Vastaspool oli oma keskklassi sõiduki asendamiseks rentinud kõrgema klassi sõiduki, kuid ka sellise klassi sõidukeid oli teiste rendifirmade kaudu võimalik rentida tunduvalt odavamalt. Samal ajal ei olnud vastaspool esitanud tõendeid, et ta oli tõepoolest 800 eurot rendifirmale ka maksnud.

Jurist saatis vastaspoole nõudele vastuse, milles selgitas, et meie kliendil ei ole kohustust asendusauto kulusid hüvitada. Pärast seda ei ole klienti enam selle nõudega tülitatud. Klient oli väga tänulik, et aitasime teda olukorras, mida ta ise pidas väljapääsmatuks.

Äriklassi lend topelt hinnaga

Meie kliendid tellisid reisibüroo vahendusel reisi Lõuna-Ameerikasse. Selleks, et juba lennu ajal täielikult puhkuselainele häälestuda, otsustati lennata äriklassis. Kliendid maksid küll mitu tuhat eurot rohkem, kuid selle eest lootsid teenust, mida saaks täiel rinnal nautida. Kahjuks ilmnes lennujaama jõudes, et reisibüroo ei olnud teinud äriklassi broneeringut. Klientide jaoks oli see ääretult ebameeldiv üllatus, sest kliendid pidid ise kohapeal tasuma teenuse eest, mille eest tegelikult oldi juba reisibüroole makstud. Põhimõtteliselt pidid nad tasuma äriklassi lennu eest topelthinna.

Reisilt koju jõudes esitasid kliendid reisibüroole nõude äriklassi teenuse eest tasutu tagastamiseks. Reisibüroo algul vabandas klientide eest ning selgitas, miks neil ei õnnestunud äriklassi broneeringut teha. Hiljem aga ignoreeris klientide kirju, jättes lihtsalt vastamata ning ka raha tagastamata. Kliendid olid ääretult pettunud reisibüroo tegevuses ning pöördusid abi saamiseks õigusabikulude kindlustuse poole. Jurist saatis klientide nimel nõudekirja, nõudes äriklassi eest makstud raha tagastamist ning ka viiviste tasumist. Nõudekirja peale tagastas reisibüroo nõutud summa ja tasus ka viivise.

Kindlustushüvitis varastatud auto eest

Ühel juunikuu öösel varastati meie kliendilt auto, mis oli pargitud Tallinna kesklinnas asuvasse parklasse. Nädal hiljem sõideti sõidukiga vastu puud ning sõidukõlbmatu vrakk viidi politsei parklasse hoiule. Klient pöördus oma kaskokindlustuse poole sõiduki väärtuse hüvitamiseks. Kindlustus keeldus hüvitist maksmast. Esialgu kahtlustati, et keegi kliendi tuttavatest on sõiduki varguse taga. Hiljem  väideti, et võti oli jäetud sõiduki autosse, mistõttu vastavalt kaskokindlustuse tingimustele on kindlustusel õigus hüvitamisest keelduda. Klient kinnitas, et juba kaskokindlustuse lepingu sõlmimisel oli tal vaid üks võti ning ühtegi võtit sõidukisse ei olnud jäetud.

Üsna pea tehti kahtlustatav politsei poolt kindlaks. Tegu oli eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes samal ööl pani toime ka teisi vargusi. Seetõttu jäi täiesti arusaamatuks kindlustuse keeldumine hüvitise maksmisest. Kahjuks ka läbirääkimised kindlustusandjaga tulemust ei andnud ning nii esitas meie jurist kliendi nimel avaldus kindlustuse lepitusorganile. Samal ajal toimus kriminaalmenetlus süüdlase üle, mille käigus rahuldati muuhulgas ka meie kliendi tsiviilhagi ning mõisteti süüdlaselt kliendi kasuks välja sõiduki hind. Ehkki lepitusmenetluse alguses ei olnud kindlustusandja mingilgi moel valmis kliendile sõiduki hinda hüvitama, siis kohtu süüdimõistva otsuse peale muutis ta oma meelt. Nii saigi sõlmitud lepituskokkulepe, mille alusel kindlustusandja hüvitas kliendile sõiduki väärtuse ning klient andis kindlustusandjale üle sõiduki jäänuki. Süüdlaselt kohtuotsusega väljamõistetud summade sissenõudmine jäi kindlustusandja hooleks.

Iga puhkusepäev maksab

Õigusabikulude kindlustuse poole pöördusid mitmed kliendid, kes pidid ühe tuntud reisiettevõtte kaudu sõitma puhkusele soojale maale. Paar nädalat enne reisi teatas reisibüroo, et lennuajad on muutunud. Kui esialgse plaani kohaselt pidid kliendid kohale jõudma varahommikul, siis uue väljumisega oleks kohale jõutud alles järgmisel öösel. Klientidel oli broneeritud hotell koos kõikide söökidega. Hilisema väljalennu tõttu lühenes nende puhkus ning nad jäid ilma terve päeva söökidest ja jookidest.   

Kliendid pöördusid reisifirma poole ja soovisid saada tagasi raha ühe puhkusepäeva eest, mida nad ei saanud nautida. Reisifirma keeldus raha tagastamast, väites, et hilinemine oli lühiajaline. Mõne aja pärast toodi põhjuseks, et hilisema lennu tingisid reisibüroost mittesõltuvad asjaolud ehk vääramatu jõud. Kliendid vaidlesid pikalt bürooga, kuid viimane oma otsust ei muutnud ning raha ei tagastanud.

Tegelikult on reisijal seadusest tulenevalt õigus nõuda hüvitist aja eest, mil ta ei saa puhkust kasutada. Kuna hilisem lend oli tingitud sellest, et reisibüroo otsustas vahetada koostööpartnerist lennuettevõtet, ei olnud tegemist vääramatu jõuga, mis oleks andnud reisibüroole õiguse keelduda hüvitise maksmisest. Õigusabikulude kindlustuse jurist koostas nõudekirja ja saatis selle reisifirmale. Nõudekirjale reisibüroo enam vastu ei vaielnud ning hüvitas kõigile reisijatele ühe puhkusepäeva maksumuse.

Kadunud pagas

Ühel talveõhtul sõitis meie klient liinibussiga Tallinnast Tartusse. Tartu bussijaama jõudes avastati koos bussijuhiga, et kliendi pagasiruumi jäetud kohver oli kadunud. Bussijuht ei osanud kuidagi selgitada, kuidas sai pagas kaduma minna.

Klient tegi igaks juhuks ka avalduse politseisse, sest keegi kaasreisijaist võis võtta kohvri mõnes vahepeatuses kaasa. Edasi pöördus klient bussifirma poole. Klient leidis, et firma vastutab selle eest, et sõitja pagasiruumi pandud pagasi sõidu lõpus taas tagasi saaks. Bussifirma aga keeldus pagasi eest hüvitist maksmast. Põhjuseks toodi, et ei olnud teada, kelle süül pagas kaduma läks. Täiendava nõude peale oli bussifirma nõus pagasi maksumuse hüvitama osaliselt. Klient soovis aga tekkinud kahju hüvitamist täies ulatuses.

Kuna bussifirma ei olnud nõus kliendi nõuet täitma, saatis meie jurist bussifirmale nõudekirja. Selles viitas ta, et seadusest tulenevalt on ettevõttel kohustus hüvitada kliendile kogu kahju, mis on tekkinud pagasi kaotsiminekust. Kolm päeva pärast nõudekirja saatmist oli hüvitis kogu ulatuses kantud kliendi kontole. Õigusabikulud mitmesaja euro ulatuses tasus kliendi eest kindlustus.

Remondiettevõte võttis ettemaksu, kuid kokkulepitud töid ei teostanud

Klient pöördus ERGO õigusabikulude kindlustuse poole, kuna oli tellinud remondiettevõttelt oma korteri renoveerimistööd, kuid peale ettemaksu tasumist hakkas remondiettevõte tööde alustamisega venitama.

Ettemaksu tasus kindlustatud isik küll sularahas, kuid õnneks võttis klient ettevõtte juhatuse liikmelt kirjaliku kinnituse raha tasumise kohta. Samuti õnnestus tal teha juhatuse liikme isikut tõendavast dokumendist foto. Hiljem andis remondiettevõtte juhatuse liige korduvalt lubadusi alustada remonttöödega ja määras erinevaid uusi tähtaegu, kuid jättis kõik oma lubadused täitmata. Lõpuks ei õnnestunud kindlustatud isikul enam remondiettevõtte juhatuse liikmega ühendust saada, mistõttu pöörduski ta ERGO õigusabikulude kindlustuse poole.

Kuna remondiettevõtte oli oluliselt viivitanud tööde alustamisega ehk rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, koostas jurist kliendi nimel lepingust taganemise avalduse. Ühtlasi esitati remondiettevõttele nõue ettemaksuna tasutud raha tagastamiseks. Vastaspool vaidles nõudele vastu väitega, et tema ei ole mingisugust raha ettemaksuna saanud. Kui jurist saatis remondiettevõtte juhatuse liikmele tema enda poolt koostatud kirjaliku kinnituse ettemaksu saamise kohta koos tema isikut tõendava dokumendi koopiaga, siis remondiettevõtte juhatuse liige enam juristi kirjadele ei vastanud.

Edasi ei jäänud muud üle kui jurist koostas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Sellele vastaspool vastuväiteid enam ei esitanud. Kohus mõistis remondiettevõttelt kliendi kasuks välja ettemaksuna tasutud summa, viivised ning ka menetluskulud.

Naaber sulges hiljuti soetatud kinnisasjale ligipääsutee

Klient soetas endale kinnisasja, millele ligi pääsemiseks pidi aga läbima naabri teed. Ühel hetkel ei olnud suhted naabriga enam kõige paremad ja naaber otsustas tee sulgeda. 

ERGO juristid saatsid naabrile nõudekirja nõudega tee vabastada, selgitades, et kinnisvara omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Naaber teed ei vabastanud ja kemplemine jätkus. 

Edastasime avalduse kohtule koos esialgse õiguskaitse taotlusega, mille kohus rahuldas ja naaber pidi lubama juurdepääsu kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Kuna naaber seda ei teinud, tuli pöörduda kohtutäituri poole.        Kohtumenetluse käigus viidi läbi vaatlus ning kuna osapoolte suhted olid teravad ning naaber oli kindlustatud isiku pere rünnanud ka füüsiliselt, siis oli selge, et mööda seda teed liikumine ei ole enam lahendus.

Hakati otsima võimalusi kompromissiks. Kohtuistungil suudeti vormistada kompromiss, millega naaber hüvitas poole uue tee maksumusest ning lubas teha märke oma kinnisasjale teatud ulatuses tee kasutamisõiguse kohta. Kulutused kliendi õigusabile hüvitas ERGO.

Kodu müümine lõppes kohtupingis

ERGO õigusabikulude kindlustusega isik müüs korteri, mille oli neli aastat tagasi ise enda jaoks remontinud – vahetanud elektrijuhtmed, aknad ja soojustanud seinad seestpoolt. Aasta pärast müüki algas kemplemine ostjaga. Küll soovis ostja korteri tagasi anda, kuna õhksoojuspump ei küta piisavalt ja aknad kondenseeruvad ja jäätuvad ning lasevad tuult läbi. Koostasime ostjale vastuskirja.

Möödus aastake nii öelda vaikuses, siis sai klient kohtumääruse, kus ostja soovis korteri tagastada ja lisaks müügihinnale 2000 eurot hüvitist või alternatiivselt kahjuhüvitist summas 5000 eurot.

Klient pöördus uuesti ERGO poole. Koostasime vastuse hagiavaldusele ning algas kohtumenetlus. Ostja soovil telliti ekspertiis maksumusega 3000 eurot. Enne ekspertiisi korraldati ka vaatlus, kus selgus, et korter on täiesti samas seisukorras nagu oli see ostes, aga ostja poolt tuli vigu muudkui juurde: valesti paigaldatud elekter ja veetorud, siseviimistluses puuduvad uksepaled, mis olid puudu nii müügikuulutusel kui ka silmaga nähtavad ostes. Ometi oli ostja teadlik, et müüja oli ise remondi teinud. 

Kohus palus kaaluda kompromissi sõlmimist, kuna ekspertiis tuvastas teatud nõuetele mittevastavused: akna makrofleks oli nõuetekohaselt katmata liistudega (mis oli nähtav ka ostes), elektrijuhtmestikul polnud projekti ja seina soojustusel oli panemata jäänud aurupaber. 

Kuna klient oli oma teadmatusest tõesti mõningaid nõudeid rikkunud ja soovis kohtuvaidluse kiiret lõppemist, sai sõlmitud kompromiss, mille järgi tuli kliendil hüvitada kahjud 3000 euro ulatuses ühe aastase maksegraafikuga. 

Menetluskulud jäid mõlemal poolel endi kanda, kliendi kulu tasus ERGO.

Vaidlus reisikorraldajaga seoses reisitasu hinna alandamise nõudega

Meie kliendid pöördusid õigusabikulude kindlustuse poole seoses sellega, et ülemaailmse pandeemia väljakuulutamisega märtsis katkestas reisikorraldaja nende Bali saare puhkusereisi. Kliendid toimetati küll tagasi Eestisse, kuid klientidel jäi saamata kuue päeva majutus ja toitlustus Balil, mille eest oli tasutud. Reisikorraldaja keeldus põhjendamatult klientide reisitasu hinna alandamise nõude rahuldamisest.

Klientide juhtumitega hakkas tegelema jurist, kes pöördus klientide nimel avaldusega tarbijavaidluste komisjoni poole. Tarbijavaidluste komisjoni menetluse käigus nõustus reisikorraldaja küll osaliselt reisitasu hinda alandama, kuid oluliselt väiksemas summas kui kliendid olid oma avalduses nõudnud. Reisikorraldaja väitis, et tagastatav summa peaks olema väiksem, kuna teenused hotellis olevat olnud palju odavamad, kuid samas ei esitanud reisikorraldaja mingisuguseid usaldusväärseid tõendeid oma väidete tõendamiseks. Kliendid reisikorraldaja pakutud summaga ei nõustunud aga tegid omapoolse pakkumise vaidluse lõpetamiseks. Reisikorraldaja klientide poolt pakutud kompromissi vastu ei võtnud ja poolte vahel jäi kokkulepe sõlmimata. Kliendid jäid oma esialgsete nõuete juurde.

Tarbijavaidluste komisjon rahuldas oma otsusega klientide nõuded ning mõistis klientidele välja hüvitised saamata jäänud majutuse ja toitlustuse eest. Reisikorraldaja oli sunnitud klientidele tasuma tarbijavaidluste komisjoni otsusega väljamõistetud summad.

Kliendid, kelle õigusabikulud olid kindlustatud, said ilma täiendavaid kulusid kandmata oma osa tasutud reisitasust tagasi. Kui klientidel ei oleks olnud õigusabikulude kindlustust ja nad oleksid pidanud leidma endale tasulise esindaja, oleks vaidlus olnud otstarbetu, sest saadud summa oleks kulunud õigusabikuludeks.
Klientide tagasisidest selgus, et nad olid enne kindlustusjuhtumi tekkimist korduvalt mõelnud õigusabikulude kindlustuse lepingu lõpetamisele, sest neil ei olnud eelnevalt mingisuguseid vaidlusi tekkinud. Klientidel oli hea meel, et nad ei olnud siiski lepingut lõpetanud. Pärast seda juhtumit said nad aru, et õigusabikulude kindlustus on siiski väga oluline, sest kunagi ei saa välistada, et tulevikus mingisuguseid vaidlusi ei teki.

Vaidlus seoses maine kahjustamisega

Klient pöördus ERGO õigusabikulude kindlustuse poole, sest oli saanud ootamatult advokaadilt nõudekirja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks kokku rohkem kui 1000 euro ulatuses. Nõudekirja järgi oli klient ühe ajalehe artikli kommentaaris väidetavalt avaldanud teise isiku kohta ebaväärikaid hinnanguid, kahjustades sellega oluliselt selle isiku mainet.

Objektiivselt antud kommentaari analüüsides selgus aga, et meie kliendi kommentaaris ei olnud tegelikult ebaväärikaid hinnanguid avaldatud ja samuti ei olnud kahjustatud kellegi mainet. Tegemist oli vaid meie kliendi subjektiivse arvamuse avaldamisega kolmanda isiku poolt sisestatud kommentaarile, mida vastaspoole esindaja tõlgendas vääriti. Seega õiguslik vaidlus võib tekkida täiesti ootamatult ja isegi siis, kui oled enda meelest käitunud igati õigesti.

Õigusabikulude kindlustuse jurist koostas kliendi nimel advokaadile vastuse, keeldudes kliendi nimel nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamisest. Vastaspool püüdis veel paar korda mõjutada klienti kompromissi sõlmima, kuid klient keeldus sellest, olles valmis oma õiguste eest kohtus seisma. Vastaspool kohtusse ei pöördunud ja vaidlus õnnestus kohtuväliselt lahendada ilma kliendile mingisuguseid kulusid tekitamata. Kui kliendil ei oleks olnud õigusabikulude kindlustust, oleks klient sellise nõude saamise korral pidanud põhjendamatult tegema kulutusi õigusabile. Kliendil oli aga õigusabikulude kindlustus ja kliendi kohtuvälised menetluskulud hüvitas ERGO õigusabikulude kindlustus.

Siinjuures tuleb muidugi rõhutada, et analoogsed vaidlused sõltuvad siiski asjaoludest, mida ja kuidas on kommenteeritud. Kellegi mainet kahjustada ebaväärikate hinnangute avaldamisega siiski ei tohi ja kui seda tehakse, tuleb arvestada, et kahjustatud isik võib nõuda nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamist.

Tööandja muudab ühepoolselt lepingu tingimusi

Õigusabikulude kindlustuse poole pöördus klient, kelle tööandja koroona tulekul hakkas ühepoolselt muutma töölepingu tingimusi, täpsemalt lisatasu arvestamise korda. Selle tulemusel oleks töötaja kaotanud igakuiselt hinnanguliselt 20-30% töötasust. Ehkki tegemist oli keerulise ajaga, polnud õigustatud tööandja äririskide maandamine töötajate arvelt.

Koostöös õigusabikulude kindlustuse juristiga saatis klient tööandjale kirja, milles teavitas, et lisatasu korda ei saa ühepoolselt muuta. Antud juhul oli lisatasu näol tegemist töötasu osaga, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Kirjas teavitati ka tööandjat, et töötaja on valmis oma õiguste kaitseks pöörduma töövaidluskomisjoni poole ning kui kliendil tekivad õigusabikulud, hüvitab need ERGO õigusabikulude kindlustus. Tööandja sai aru, et oli käitunud valesti ning et tal pole mõtet töötajaga vaielda.

Väikese viivituse järel tasus tööandja töötajale vähemmakstud lisatasu.

Kui üürnik ei soovi korterist välja kolida

Klient üüris välja korterit. Üürnik oli korteris elanud väga pikka aega, kuid pidevalt jäi üürimaksetega võlgnevusse. Lõpuks klient ei soovinud enam üürniku ja tema pidevate võlgnevustega tegeleda. Ta teatas üürnikule, et soovib temaga üürilepingu lõpetada ning nõuda välja kogu võlgu olev summa. Sellepeale vastas üürnik kliendile, et viimane võib minna kasvõi kohtusse, kuid tema korterist välja ei koli ja võlga ei tasu. Klient pöördus abi saamiseks õigusabikulude kindlustuse poole. Üürikorter oli kantud õigusabikulude kindlustuse poliisile, seega laienes antud juhtumile kindlustuskaitse.

Koostöös õigusabikulude kindlustuse juristiga sai üürileping lõpetatud korrektselt vastavalt seadusele. Seaduses on ette nähtud, et ülesütlemisel tuleb järgida kindlat korda, millest klient ise ei olnud teadlik. Üürnik vaidlustas üürilepingu ülesütlemise, tuginedes väljamõeldud põhjustele, miks üürileandja ei võinud lepingut üles öelda. Vaatamata sellele, et üürileandja ütles üürilepingu üles korrektselt, sai ta korteri enda valdusesse alles aasta pärast. Sellele eelnes 9 kuu pikkune kohtuprotsess. Pärast korteri kätte saamist oli korter aga kohutavas seisukorras ning sisuliselt oli üürileandjal vaja alustada uut kohtuteed, et nõuda kahju hüvitamist korteris tekitatud kahjude eest.

Tegelikkuses võtavad sellised vaidlused aega isegi kauem. Kuna üürileandjal oli antud juhul õigusabikulude kindlustus ning ta ei pidanud maksma õigusabikulude eest, oli ta nõus loobuma osadest enda nõuetest, et saada korter enda valdusesse võimalikult kiiresti. Seetõttu oli ta valmis sõlmima kohtus kompromissi. Juhul, kui üürileandja oleks pidanud õigusabikulud ise tasuma, oleks see vaidlus kestnud tunduvalt kauem. Üürivõlgnevusele lisandusid kohtus riigilõiv ja esindaja tasu ning kuna kompromissi eelduseks oli, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, oleks kliendile läinud väga kulukaks sellisel moel kompromissi sõlmimine. Nüüd tasus kliendi eest menetluskulud õigusabikulude kindlustus ning klient vabanes puuküürnikust.

Kodukindlustuse nõudest klientide vastu

Kliendid pöördusid õigusabikulude kindlustuse poole seoses sellega, et alumise naabri kodukindlustus esitas klientidele ootamatult 800 euro suuruse tagasinõude seoses väidetava aasta taguse veeuputusega alumise naabri köögis. Kliendid pöördusid esialgu ise kindlustusandja poole ja teatasid, et neid ei olnud väidetaval veekahjustuse päeval üldse kodus, kuid kindlustusandja jäi tagasinõude juurde.

Kuna kõiki klientide poolt esitatud tõendeid ja informatsiooni hinnates oli näha, et tegemist on alusetu nõudega, siis klientide juhtumiga hakkasid tegelema juristid. Tagasinõude juurde lisatud tõenditest selgus, et alumine naaber oli kindlustusele teatanud väidetavast veekahjust, kuid mingil põhjusel ei teavitanud alumine naaber sellest kliente. Kliendid said veekahjust teada alles aasta möödudes kui said kindlustuselt tagasinõude.

Korteriühistu esimehe ja haldusfirma töötaja seletuskirjadest selgus, et tegemist oli küll veeuputusega, kuid kumbki ei olnud ise korteris veekahjustusi näinud. Seletused olid antud alumise naabri sõnadest lähtuvalt. Kuna alumine naaber oli ka ise juhatuse liige, ei saanud seletuskirju kuigi usaldusväärseteks pidada.

Kindlustusandja koostööpartner käis kümme päeva hiljem alumise naabri korterit üle vaatamas ning tegi fotod ja koostas ka vastava akti. Selle akti järgi ei olnud aga võimalik kindlaks teha, millal veekahjud tekkisid, sest köögis oli näha ajaliselt erinevaid veekahjustuste jälgi. Kindlustuse koostööpartner ei suutnud aktis ära märkida, millised olid värsked veekahjustuste jäljed ja millised vanemad.

Alumine naaber ise kinnitas kahjuteates, et kraanikausi kohal olevad märgumisjäljed on tekitatud ülemise naabri poolt. Tegelikult olid veekahjustused ka välisseina mõlemas nurgas ning akende ümber oli näha hallitust. Esitatud fotode järgi vajas kogu köök juba eelnevalt remonti. Kuna naabrite omavahelised suhted olid halvad, siis oli alust arvata, et alumine naaber püüab järjekordselt ja põhjendamatult ülemisele naabrile probleeme tekitada ja sealjuures kodukindlustuselt alusetult hüvitist saada.

Jurist vastas kodukindlustuse tagasinõudele ja alumise naabri kindlustusandja teatas mõne päeva pärast, et loobub klientide vastu esitatud tagasinõudest, kinnitades sealjuures, et ei esita ka tulevikus mingisuguseid nõudeid. Kuna klientidel oli õigusabikulude kindlustus, siis klientide kohtuvälised menetluskulud hüvitas ERGO. Kui klientidel ei oleks olnud õigusabikulude kindlustust, siis oleks nad pidanud valima, kas tasuda alusetu tagasinõue või leida endile lepinguline esindaja, kellele oleks tulnud tasuda õigusabi eest rohkem kui tagasinõudes nõuti.

Vaidlus löökaugus kahjustatud sõiduki kahjuhüvitise osas

Meie klient pöördus õigusabikulude kindlustuse poole seoses kahju hüvitamise nõudega, kuna tema sõiduki rehvid said kahjustada löökaugust läbisõidul. Klient oli sündmuskohale kutsunud politsei, kes fikseeris sündmuskoha ning juhtumi asjaolud. Klient oli esialgu ise pöördunud tee hoolduse eest vastutava ameti poole ja nõudnud kahju hüvitamist, kuid kliendi nõue jäeti vastaspoole poolt rahuldamata.

Kliendi juhtumiga hakkas tegelema jurist. Kuna kliendi nõue oli tegelikult väike ja piisavalt hästi tõendatud, koostas jurist esialgu põhjendatud nõudekirja ja edastas vastaspoolele ka kõik tõendid. Siiski ei õnnestunud vastaspoolega kohtuväliselt asja lahendada ning vaidlus jätkus kohtus. Maakohtu otsusega kliendi nõue rahuldati, samuti mõisteti vastaspoolelt kliendi kasuks välja menetluskulud, mis ületasid mitmeid kordi põhinõuet. Vastaspool ei nõustunud maakohtu otsusega ning esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Vaidlus jätkus ringkonnakohtus. Teise astme kohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja vastaspoolel tuli tasuda lisaks maakohtu otsusega välja mõistetud summadele ka kliendi menetluskulud ringkonnakohtus.

Kuna kliendi põhinõue oli tegelikult väike, kuid keskmisest keerukam ja menetluskulud ületasid mitmeid kordi põhinõuet, siis ilma õigusabikulude kindlustuseta ei oleks klient kohtusse pöördunud

Vaidlus sõidukile kukkunud puust

Õigusabikulude kindlustuse juristi poole pöördus klient, kes kasutas igapäevaseks parkimiseks üht tühermaad, millel üks vastav ettevõte pakkus ka parkimisteenust. Klient tasus nagu kord ja kohus oma parkimise eest. Ühel päeval murdus parkimisplatsil asuv puu ja kukkus kliendi sõidukile ning tekitas 1500-eurose kahju. Enne, kui klient ERGO õigusabikulude juristi poole pöördus, proovis ta ka ise ettevõttega otse juhtumit lahendada, kuid see ei kandnud vilja. 

Pärast esmast juristi pöördumist soovis ettevõte hüvitada tekkinud kahju üksnes osaliselt, väites, et nad pakuvad ainult teenust ja seega puudub nendel kohustus hallata antud parkimisplatsi. Pärast pikka kirjavahetust ja juristi selgitusi, mõistis äriühing, et vastutus tekkinud kahju eest on siiski neil. Kliendile hüvitati ettevõtte poolt kogu tekkinud kahju ning lisakulusid kliendile ei tekkinud, sest kohtuvälised menetluskulud hüvitas ERGO.

Ära jäänud pidude eest peab raha tagasi saama

Õigusabikulude kindlustuse poole pöördus klient, kellel tekkis eriolukorra ajal vaidlus ühe spordisaali omanikuga. Nimelt oli soov pidada spordisaalis lapse sünnipäeva ning tasutud oli ka ettemaks. Eriolukorra väljakuulutamise järel anti kliendile teada, et sünnipäev on võimalik edasi lükata hilisemale ajale, kuid ettemaksu ei tagastata.

Lapsevanemale iseenesest lahendus sobis, kuid spordisaali omanikuga ei suudetud leida aega, mis mõlemale poolele sobiks. Seejärel soovis klient siiski raha tagastamist, kuid spordisaali omanik polnud nõus, sest võimalus ju sünnipäeva läbi viia oli olemas. Olgugi, et kõikide ürituste läbiviimine oli eriolukorra tõttu riigi poolt teadmata ajani keelatud.

Õigusabikulude kindlustuse juristi poole pöördudes koostati spordisaali omanikule nõudekiri. Vähem kui tund aega pärast juristi nõudekirja saatmist oli ettemaks tagastatud kliendi kontole. Juristi eest klient tasuma ei pidanud, need kulud kattis tema eest ERGO.

Eriolukorra tõttu ära jäänud pakettreisi eest on õigus raha tagasi saada

Reisikorraldaja tühistas perekonna pakettreisi seoses sel kevadel välja kuulutatud eriolukorraga riigis ja keeldus esialgu raha tagastamisest. Reisikorraldaja pakkus kliendile asenduseks teatud ajavahemikuks uut reisi, kuid seda pere ei soovinud. Klient pöördus õigusabikulude kindlustuse poole ja juhtumiga hakkasid tegelema juristid.

Juristid koostasid reisikorraldajale põhjendatud nõudekirja koos õiguslike alustega ning pärast lühikest kirjavahetust juristi ja reisikorraldaja vahel tagastas reisikorraldaja kõik kliendi poolt tasutud reisi osamaksed. Lisakulusid kliendil ei tekkinud, kuna kliendil oli õigusabikulude kindlustus ja kohtuvälised menetluskulud hüvitas ERGO.

Tööandja koondas töötaja ebaseaduslikult

Õigusabikulude kindlustuse juristi poole pöördus klient, kes koroonakriisi ajal koondati. Esialgu tundus tööandja tegutsemine olevat seaduslik ja töötajale maksti lisaks lõpparvele ka hüvitist. Selgus aga, et kliendil oli kodus üheaastane laps, samas tööle jäid kolleegid, kellel üldse lapsi ei olnud. Tegelikuks töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli hoopis tööandja ja töötaja vahel olnud konfliktiolukord. Kasutades ära riigis valitsevat eriolukorda, vabanes tööandja soovimatust töötajast läbi koondamise.

Õigusabikulude kindlustuse juristid pöördusid kliendi nimel nõudega tööandja poole ja vaidlus õnnestus lahendada kohtuväliselt kompromissiga. Tööandja maksis töötajale välja lisahüvitise ja vaidlus lõppes ilma kliendile lisakulusid tekitamata, kuna kliendil oli õigusabikulude kindlustus. Kliendi kohtuvälised menetluskulud hüvitas ERGO.

Kui tööandja lõpetab lepingu liialt lühikese etteteatamisajaga, on õigus saada hüvitist

Tööandja teatas töötajale kaks päeva ette, et koondab töötaja. Kahe päeva pärast tööandja lõpetaski töölepingu, kandis töötajale kontole üle töötasu, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise, kuid jättis tasumata hüvitise vähem etteteatatud aja eest. Kuigi töötaja alguses üritas ise tööandjaga suheldes kokkuleppe saavutada, seda ei juhtunud ja töötaja pöördus õigusabikulude kindlustuse juristi poole. Jurist koostas töötaja nimel põhjendatud nõudekirja ning saatis selle tööandjale. Nõudekirja kättesaamisel tasus tööandja töötajale maksmata jäetud hüvitise koheselt.

Õigusabikulud selle juhtumi puhul olid peaaegu sama suured kui oli töötaja nõude suurus. Kui töötajal ei oleks olnud õigusabikulude kindlustust, oleks ta küll saavutanud oma õiguse saada hüvitist vähem etteteatatud aja eest, kuid rahaliselt ei oleks ta sisuliselt midagi võitnud.

Suurettevõtete vastu nõude esitamist ei tasu karta!

Klient pöördus õigusabikulude kindlustuse poole, sest tal oli tekkinud vaidlus suurettevõttest tööandajaga, kes maksis töölepingu lõpetamisel töötajale vähem hüvitist, kui töötaja oleks pidanud saama. Tööandja oli oma huvide kaitseks palganud ühe tuntuima advokaadibüroo advokaadid. Tihti ei julge töötajad just seetõttu endise tööandja vastu astuda ja oma õigusi taga nõuda, kuna arvatakse, et sellel pole nii suure ja mõjuvõimsa vastase puhul mõtet.

Antud juhul oli kliendil õigusabikulude kindlustus ja ta pöördus meie juristi poole. Esmalt pöörduti töövaidluskomisjoni, kes nõustus töötaja seisukohaga, et päevapealt töölepingu ülesütlemisel tuleb arvesse võtta lisaks põhitöötasule ka eelnevalt teenitud preemiaid ja lisatasusid ning maksta vähemetteteatatud aja eest keskmist töötasu – sellest tulenevalt oleks töötaja pidanud saama ligi 1500 eurot rohkem hüvitist. Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja pöörduti kohtusse. Töötaja sai õiguse nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus ning kokkuvõttes pidi tööandja tasuma meie kliendile nii täiendava hüvitise kui menetluskulud, mis ületasid tunduvalt hüvitise summat.

Tööandja ei pidanud märjal põrandal kukkumist tööõnnetuseks

Meditsiiniõde oli jõudnud haiglas töötada vaid kaks kuud, kui libises töökoha märjal põrandal ning vigastas kukkudes oma põlve. Tööandja väitis, et tegu pole tööõnnetusega, sest põrandaid kuivatatakse pidevalt ning pigem oli see halbade juhuste kokkulangemine.

Naise paranemine aga edenes aeglaselt ning pika haiguslehe tõttu lõpetas tööandja temaga töölepingu seadusega ettenähtud korras. Meditsiiniõde omakorda aga esitas tööandjale nõude ravikulude hüvitamiseks. Tööandja naise pöördumisele ei vastanud ja ta pöördus ERGO õigusabikulude kindlustuse juristide poole.

Pikkade läbirääkimiste tulemusel õnnestus juristidel saavutada kokkulepe tööandjaga ja tööandja hüvitas kõik raviga seotud kulud (taastusravi, ravimid jne) ning osaliselt sissetuleku vähenemisest tingitud kahju, mis oli tekkinud seetõttu, et naine ei saanud enam kui 1,5 aastat töötada.

Tööandja nõudis töötajalt 65 000 eurot väidetava pettuse eest

Õigusabikulude kindlustuse poole pöördus klient, kellelt tööandja nõudis väidetavalt töökohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist enam kui 65 000 euro ulatuses. Tööandja väitis, et töötaja on süüdi kauba puudujäägi tekkimises.

Peagi esitas tööandja kliendi vastu hagi kohtusse. Pikk kohtuprotsess võttis aega üle kolme ja poole aasta, kuna vaidlus käis nii maakohtus, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus ning jõudis ringiga uuesti maakohtusse. Lõpliku otsuse kohaselt jäeti tööandja nõue rahuldamata ning klient ei pidanud tööandjale midagi tasuma. Kliendi kulud õigusabiteenuse eest advokaadile ning riigilõiv ulatusid üle 7000 euro. Samasse suurusjärku jäid ka tööandja kohtupidamise kulud. Ilmselgelt oleks ilma õigusabikulude kindlustuseta olnud töötajal sellist vaidlust väga raske kui mitte võimatu pidada.

Sõbra abistamine tõi kaasa kohtukutse

Meie poole pöördus mees, kes oli aidanud mõnda aega tagasi oma sõbral teha üürikorteris remonttöid ning parkis aeg-ajalt kortermaja ees autot. Nimelt oli korteriomanik esitanud kohtusse hagi, et mees ja tema sõber nüüd korteri vabastaksid, kuna üürileping oli lõppenud. Klient ise aga ei olnud kunagi selles korteris elanud.

ERGO juristid esindasid meest kohtus ning tõestasid, et tegelikult elab ta hoopis teises Eesti linnas. Õigusabikulude kindlustuse kliendina ei pidanud tal olema vaba raha, et tasuda tema vastu alusetult esitatud hagi kohtukulude eest.

1600 eurot hilinenud lennu eest

Meie klient oli oma neljaliikmelise perega minemas kauaoodatud puhkusereisile, kuid bussis, mis pidi neid lennukile sõidutama, teatati, et lend lükatakse tehnilistel põhjustel edasi. Lennujaamas selgus, et lennuk väljub alles järgmisel hommikul. 

Kui nad reisilt tagasi jõudsid, võtsid kompensatsiooni saamiseks ühendust lennufirmaga, kuid lennuettevõte keeldus selle maksmisest. 

Seejärel pöördusi nad oma murega ERGO õigusabikulude kindlustuse poole. ERGO juristid tunnistasid juhtumi kindlustusjuhtumiks ning esitasid avalduse tarbijakaitseametisse. Juba kahe nädala pärast laekus kliendi kontole 1600 eurot hüvitist hilinenud lennureisi eest.

Klient oli väga õnnelik kiire ja professionaalse lahenduse üle ning planeerib juba järgmist perereisi.

Veekahjustusega telefon müüja kulul korda

Meie poole pöördus klient murega, et ümber läinud veeklaasi tõttu oli kuu aja vanune mobiiltelefon saanud kahjustada. Mobiiltelefoni müüja teatas aga, et müüdud veekindla mobiili garantii ei hõlma vedelikukahjustusi. 

Tihedat kirjavahetust müüjaga pidas ERGO õigusabikulude kindlustus. Siiski keeldus müüja ka kirjavahetuse järgselt seadme hüvitamisest või remontimisest, väites, et vedelikust kahjustatud seade ei kuulu garantii alla. Nii ei jäänud muud üle, kui anda juhtunule ametlik käik ja ERGO juristid pöördusid kliendi nimel tarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon kinnitas, et seadmel on varjatud puudus ning müüjal on kohustus telefon tasuta parandada või välja maksta.

Telefonimüüja parandas mobiiltelefoni pärast tarbijavaidluste komisjoni otsuse saamist. 

Tänu ERGO õigusabikulude kindlustusele sai klient juristidelt abi nii müüjaga suhtlemisel kui ka tarbijavaidluste komisjoni pöördumisel. Tulemuseks õiglus ja remonditud seade.

Kasutatud auto eest kogu raha tagasi

Klient ostis kasutatud auto, mis kuulutuse järgi pidi olema heas korras, hästi hooldatud, paljud keredetailid vahetatud ning tehtud korrosioonitõrje. Kui klient oli sõidukiga mõnda aega sõitnud, hakkas kuulma kahtlast kolksumist. Remonditöökotta pöördudes selgus, et sõiduki põhi oli täiesti läbiroostetanud ning töökoja hinnangul oli autoga liiklemine lausa eluohtlik.

Klient soovis seejärel müügilepingust taganeda, kuid müüja ei olnud sellega nõus. Pöördus abi saamiseks ERGO õigusabikulude kindlustuse poole, kuid müüja keeldus raha tagastamisest ka pärast ERGO juristide poolt saadetud taganemisavaldust.

Juristid soovitasid tellida sõidukile ekspertiis, mis tuvastaski, et sõidukiga liiklemine on eluohtlik ning sõiduki hinda arvestades oleks pidanud tegemist olema väga korras autoga. Kuid ekspertiisi tulemusel ei olnud müüja endiselt nõus raha tagastama.

Pärast ERGO juristide kaasabil toimunud pikki läbirääkimisi oli müüja nõus auto siiski üle vaatama ning kui sõiduk on samas konditsioonis, mis müües, tagasi võtma. Seda ta lõpuks ka tegi.

Valedel alustel üles öeldud tööleping

Meie klient sai vallandamisteate ning helistas ERGOsse, et küsida nende juristilt tasuta nõu, kuidas edasi tegutseda. Kliendi hinnangul oli tegu valedel alustel toimunud vallandamisega. Jurist selgitas, et antud juhul on tal õigus vaidlustada ülesütlemine töövaidluskomisjonis. Samuti aitas ERGO jurist avalduse koostamisel ning asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks määrati istung töövaidluskomisjonis, kus klienti esindas ERGO jurist.

Töövaidluskomisjon leidis, et tööleping öeldi üles valel alusel ning rikuti ka muid ülesütlemise reegleid. Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt kliendi kasuks välja hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses. Hiljem lisaks ka töötuskindlustushüvitist kuni uue töö leidmiseni.