Ootamatute vaidluste eest kaitseb end vaid 2% inimestest

ERGO kindlustus viis 2024. aastal läbi uuringu, millest selgus, et ligi 45% inimestest Eestis ei saa endale õigusabi teenust lubada. „Enamus inimestel ei ole ka tuttavat juristi, kellelt vajadusel õigusalast nõu ja käitumisjuhiseid küsida ning seetõttu jäävad pahatihti keerulised juriidilised olukorrad rahaliste võimaluste tõttu lahendamata,“ selgitas ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuhi Maiko Kalvet.

Kui Eestis on õigusabikindlustus vaid 2% inimestest, siis Saksamaal, Austrias ja Hollandis on see pea pooltel peredel. Ka üle lahe naabritel soomlastel on kindlustatud kolmandik peredest.

Ilma kindlustuseta jäävad advokaatide tunnihinnad täna keskmiselt 200 euro kanti, kuid võivad küündida ka 300 euroni. „Õigusabikindlustuse keskmine kuumakse on aga 15 eurot, mis tähendab, et kindlustuse aastamaks on võrdeline tavalise advokaadi ühe tunni töötasuga,“ selgitas Kalvet.

Selle viie kohvitassi hinna eest kuus said mullu ERGOlt õigusabi ligi 4000 inimest, kellest suurim osa kasutas juristi abi seoses töövaidlusega. Ühe näitena toob Kalvet välja olukorra, kus üks suurfirma maksis töölepingu lõpetamisel töötajale vähem hüvitist ning läks peitu Eesti ühe tuntuima advokaadibüroo advokaatide selja taha. 

„Töötaja pöördus meie poole, meie juristid läksid talle tänu kindlustusele appi, viisid loo kohtusse ning võitsid. Kokkuvõttes pidi tööandja tasuma kliendile nii täiendava hüvitise kui menetluskulud, mis ületasid tunduvalt hüvitise summat,“ lisas Kalvet. „Kuigi suur osa ettevõtteid käitub ka raskel ajal vastutustundlikult, tuleb siiski ette olukordi, kus tööandja otsustab töötajale vähem hüvitist maksta, palga- või puhkusearvestusega vassida või lepingu valedel alustel üles öelda,“ rõhutas Kalvet.

Samuti on sagedased erinevad kahjujuhtumid, nagu näiteks juhtum, kus tasulisel parkimisalal kukkus auto peale puu ja tekitas 1500-eurose kahju. Autoomanik proovis ise parkimise eest vastutava ettevõttega otse juhtumit lahendada, kuid ettevõte ei võtnud kahju eest vastutust. Pärast juristi sekkumist oli ettevõte nõus kogu tekkinud kahju hüvitama ning lisakulusid autoomanikule ei tekkinud, sest kohtuvälised menetluskulud hüvitas ERGO.

Keskmine klient pöördub ERGO poole vähemalt korra või kaks aastas, kuid majanduslikult keerulistel aegadel kõnede arv sageneb – inimesed püüavad tavalisest rohkem vältida kellegi teise põhjustatud kahju kergekäelist kinni maksmist, mistõttu tekib ka vaidlusi rohkem. Peamised vaidluste tekivad tööandjate ja kauplejatega, üürnike ja üürileandjatega ning kinnisvara ostmisel ja müümisel.

Kalveti sõnul näitab aga praktika, et just keerulisematel aegadel on rahvas rohkem valmis oma õiguste eest seisma. „Isegi kui vaidlus käib mõne suure ja tuntud ettevõttega ning vaidlussumma on võrdlemisi väike, ei loobu kannatajad süüdlaselt kahju sissenõudmisest.“