Arendustööde tõttu
on ERGO iseteenindus, kliendiinfo kõnedele vastamine ning esindused suletud järgnevatel kuupäevadel:
21. veebruar kell 19.00 kuni 23. veebruar kell 19.00 ; 7. märts kell 20.00 kuni 9. märts kell 18.00
Õnnetusjuhtumikindlustus
Elus tuleb ette ootamatuid olukordi. Kui Sinuga peaks juhtuma õnnetus, tuleb appi õnnetusjuhtumikindlustus. Õnnetusjuhtumikindlustusega maksame hüvitist nii kergemate vigastuste kui ka püsiva tervisekahjustuse korral.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb Sind igapäevaelus.
Õnnetusjuhtumikindlustus annab Sulle kindlustunde, et ootamatute vigastuste korral on olemas rahaline tugi. Nii saad keskenduda oma ravile ja taastumisele, et kiiremini naasta tavapärase elurütmi juurde.
Raviga kaasnevad kulud
Korvame õnnetuse tagajärjel tekkinud ravikulud, mida ei hüvita Tervisekassa. Näiteks kui kukud hambast killu välja või vajad taastusravi või abivahendeid (nt kargud, liigesetugi jmt).
Sissetulekud säilivad
Korvame päevapalgast saamata jäänud osa, mida Tervisekassa ega tööandja ei maksa. Nii säilib Sul harjumuspärane sissetulek.
Abi püsiva tervisekahjustuse korral
Püsiva puude hüvitis aitab, kui õnnetuse tagajärjel tekkinud püsiva tervisekahjustuse tõttu tuleb teha suuri väljaminekuid. Näiteks on kodu vaja ümber ehitada.
Personaalne kindlustusleping
Saad valida just Sulle sobivad kindlustuskaitsed ja kindlustada ühe lepinguga kogu pere.
Tule nõustamisele
Võta meiega ühendust ja küsi kindlustuspakkumist! Nii saad turvaliselt tulevikku vaadata.
Kaitse end ERGO õnnetusjuhtumikindlustusega
Mida hüvitab õnnetusjuhtumikindlustus?
Püsiva puude hüvitis
Hüvitist maksame juhul, kui vigastus ei parane ühe aasta jooksul. Arvestatakse kindlustatule määratud puude raskust ja iseloomu, mitte tema ametit, hobisid ega eluviisi.
Surmahüvitis
Hüvitist maksame juhul, kui kindlustatu sureb õnnetusest põhjustatud kindlustusjuhtumi tagajärjel kolme aasta jooksul.
Ravikulu
Hüvitis katab õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud mõistlikud ja põhjendatud ravikulud, mida ei hüvita Eesti Tervisekassa.
Päevaraha
Päevaraha korvab saamata jäänud tulu iga töövõimetuslehel oldud ravipäeva eest, sõltumata sellest, kas tegemist on raviga haiglas või kodus. Hüvitise saamiseks peab ravi kestma üle 7 päeva.
Valuraha
Valuraha makstakse ühekordselt ajutise, vähemalt seitsmepäevase kestvusega tervisekahjustuse korral.
Mida hüvitab õnnetusjuhtumikindlustus?
Hüvitist maksame juhul, kui vigastus ei parane ühe aasta jooksul. Arvestatakse kindlustatule määratud puude raskust ja iseloomu, mitte tema ametit, hobisid ega eluviisi.
Hüvitist maksame juhul, kui kindlustatu sureb õnnetusest põhjustatud kindlustusjuhtumi tagajärjel kolme aasta jooksul.
Hüvitis katab õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud mõistlikud ja põhjendatud ravikulud, mida ei hüvita Eesti Tervisekassa.
Päevaraha korvab saamata jäänud tulu iga töövõimetuslehel oldud ravipäeva eest, sõltumata sellest, kas tegemist on raviga haiglas või kodus. Hüvitise saamiseks peab ravi kestma üle 7 päeva.
Valuraha makstakse ühekordselt ajutise, vähemalt seitsmepäevase kestvusega tervisekahjustuse korral.
Milliseid lisakaitseid pakume?
Võistlusspordi kindlustus
Võistlusspordis ja selle treeningul kehtib kindlustuskaitse ainult juhul, kui on olemas võistlusspordi lisakaitse. Võistlusspordi eesmärk on võistelda avalikus konkurentsis sarja-, karika- ja liigavõistlustel, Eesti meistrivõistlustel ja rahvusvahelistel võistlustel.
Suure riskiga ametikohal töötamise kaitse
Suure riskiga ametikohal töötamisel kehtib õnnetusjuhtumikindlustus ainult juhul, kui on olemas vastav lisakaitse.
Suure riskiga ametid on:
- auto- ja bussijuht,
- ehitaja,
- operatiivtöötaja (sh politseinik, päästetöötaja, tuletõrjuja jms),
- korstnapühkija vm väga kõrgel töötaja,
- tuuker,
- kaevur vm kaevandustöötaja,
- profisportlane,
- laevameeskonna liige,
- piirivalvur,
- turvatöötaja,
- inkassaator,
- kaskadöör,
- tsirkuseartist,
- plahvatusohtlike ainete käitleja või toornafta tootja.
Milliseid lisakaitseid pakume?
Võistlusspordis ja selle treeningul kehtib kindlustuskaitse ainult juhul, kui on olemas võistlusspordi lisakaitse. Võistlusspordi eesmärk on võistelda avalikus konkurentsis sarja-, karika- ja liigavõistlustel, Eesti meistrivõistlustel ja rahvusvahelistel võistlustel.
Suure riskiga ametikohal töötamisel kehtib õnnetusjuhtumikindlustus ainult juhul, kui on olemas vastav lisakaitse.
Suure riskiga ametid on:
- auto- ja bussijuht,
- ehitaja,
- operatiivtöötaja (sh politseinik, päästetöötaja, tuletõrjuja jms),
- korstnapühkija vm väga kõrgel töötaja,
- tuuker,
- kaevur vm kaevandustöötaja,
- profisportlane,
- laevameeskonna liige,
- piirivalvur,
- turvatöötaja,
- inkassaator,
- kaskadöör,
- tsirkuseartist,
- plahvatusohtlike ainete käitleja või toornafta tootja.
Seotud artiklid
Hea teada / KKK
Õnnetusjuhtum on välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus ehk trauma. Traumad võivad tekkida igal pool: kodus, trennis, tööl, liikluses jne. Levinumad traumad on luumurrud, põrutused, venitused, rebendid, torked, hammustused, põletused jms.
Õnnetusjuhtum tähendab seda, et inimesel tekib tervisekahjustus trauma tagajärjel. Õnnetusjuhtumikindlustuses on võimalik valida erinevaid hüvitisi, mis aitavad nii kergete kui ka püsivate tervisekahjustuste korral ja samuti on võimalik valida hüvitist juhuks, kui inimene sureb trauma tagajärjel.
Elukindlustus hüvitab inimese surma korral nii haiguse kui trauma puhul.
Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb kriitilistel hetkedel Sind ja Su lähedasi trauma tagajärjel tekkinud ootamatute kulutuste ja sissetuleku vähenemise eest. Näiteks kui trauma tagajärjel jääb inimene töövõimetuslehele, vähenevad tema sissetuleku, kuid arved, laenumaksed, elamiskulud ja lisandunud ravikulud vajavad tasumist. Sel juhul aitab õnnetusjuhtumikindlustus.
Õnnetusjuhtumikindlustust saab sõlmida kõikidele inimestele vanuses 1 kuni 70 eluaastat. Kindlasti võiksid kindlustust kaaluda need, kelle amet või sportlik tegevus on seotud mõne suurema ohuga või kes on peres peamine sissetuleku saajad.
Õnnetusjuhtumikindlustusega seotud hüvitised on järgnevad:
- Püsiva puude hüvitis on abiks, kui aasta jooksul pole vigastus paranenud. Hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskusastmest ja lepingus valitud kindlustussumma suurusest.
- Ravikulu hüvitis korvab õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud mõistlikud ja põhjendatud ravikulud, mida ei hüvita Eesti Tervisekassa.
- Päevaraha korvab saamata jäänud tulu iga töövõimetuslehel oldud ravipäeva eest, sõltumata sellest, kas tegemist on raviga haiglas või kodus.
- Valuraha makstakse ühekordselt ajutise tervisekahjustuse korral.
- Surmahüvitis on mõeldud kindlustatud isiku surma korral tema lähedaste finantsmurede vältimiseks ja leevendamiseks.
Lepingu sõlmimisel on võimalus valida just need hüvitised ja kindlustussummad, mis vastavad inimese vajadustele ja võimalustele. Kui tegeletakse võistlusspordiga või töötatakse riskiohtlikus ametis, saab seda kaitset lepingusse juurde valida.
Esmaabi saamiseks tuleb helistada hädaabinumbrile 112 või pöörduda lähimasse traumapunkti. Pärast esmaabi või ravi saamist saab teavitada kindlustust, täites kahjuteate ERGO kodulehel.
Hüvitised makstakse välja kindlustatud isikule, ravikulu arveid on võimalik tasuda otse raviasutusele. Surma korral makstakse hüvitis kindlustatud isiku seaduslikele pärijatele või kindlustuslepingus märgitud inimesele.
Õnnetusjuhtumikindlustuse saab teha tervele perele.
Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused ja teabedokumendid
Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused KT.0918.13
Õnnetusjuhtumikindlustuse teabedokument TD.1101.2018.05.16
Õnnetusjuhtumikindlustuse valuraha ja püsiva puude hüvitiste tabel KT.0920.13