Miks õnnetusjuhtumikindlustus on tänapäeval hädavajalik?

Üldine teadlikkuse kasv ja meedias kajastatud lood kurbadest õnnetustest on pannud inimesi aru saama, et tervis pole iseenesestmõistetav. Kuidas saada hakkama igakuiste laenude ja püsikuludega, kui õnnetuse tõttu tuleb töölt mitmeks kuuks eemale jääda? Kui aga juhtub tõsisem õnnetus, mis mõjutab kogu järgnevat elu, kuidas tulla toime kõigi rahaliste kohustustega ja säilitada pere senine elukvaliteet? Need on ebamugavad küsimused, kuid nende üle tasub mõelda koos oma perega – enne, kui elu seda ise nõudma hakkab. 

Kuidas õnnetusjuhtumikindlustus abiks on? 

Meenub juhtum ühe pereisaga, kelle jalg jäi raudukse sulgumise hetkel selle vahele ja uks paiskus talle vastu kanda. Tulemuseks oli kannaluu murd ja mees oli vigastuse tõttu töövõimetuslehel üle poole aasta. Tervisekassa ja tööandja maksid talle alates neljandast haiguspäevast hüvitist, mis moodustas 70% tema viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Tänu õnnetusjuhtumikindlustusele sai ta lisaks poole aasta eest päevarahahüvitist kokku ligi 3700 eurot. Luumurru puhul ei saa üle ega ümber ka taastusravist. Taastusravi, ratastooli rendi ja ortooside eest maksis kindlustus talle ravikulu hüvitisena 1500 eurot. Lisaks tasus kindlustus talle luumurdude eest ühekordse valurahana 3000 eurot. Sama pere 9-aastane laps sai trennis mängides vigastada: palli järele hüpates kukkus ta nii õnnetult, et murdis õlavarreluu. Ka tema vajas taastusravi. Kindlustus maksis perele ravikulu hüvitisena 800 eurot ja ühekordse valurahana 1500 eurot. 

Kahjuks tuleb ette ka tõsisemaid õnnetusi, mille tagajärjel tekib inimesel püsiv puue. või töövõimetus. Tuleb meelde üks väga kurb lugu hüppest vette tundmatus kohas, mis lõppes seljaaju vigastusega. Selle tagajärjel jäi inimene  osaliselt liikumisvõimetuks. Kindlustus maksis talle püsiva puude hüvitisena 85 000 eurot, mis aitas katta vajalikud ümberehituse kulud kodus ja oli perele abiks finantskohustuste täitmisel. 

Millised kindlustuskaitsed saab valida? 

Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on pakkuda inimesele rahalist tuge nii püsiva kehavigastuse kui ka kergemate vigastuste  korral. Selleks saab kindlustuslepingusse valida mitmeid erinevaid kaitseid vastavalt oma vajadustele. 

• Püsiva puude hüvitist makstakse olukorras, kus õnnetuse tagajärjel tekib püsiv  kehavigastus. Soovitame püsiva puude kindlustussumma valikul võtta aluseks oma 6 aasta netotulu. Näiteks Eesti keskmist palka teeniv inimene võiks püsiva puude hüvitise summaks valida vähemalt 100 000 eurot.
• Ravikulude hüvitis aitab katta raviteenuseid, mida tervisekassa ei kompenseeri. Näiteks taastusravi või trauma tõttu  vigastada saanud hammaste ravi, aga ka eriarsti konsultatsioonid ning vajalike abivahendite (näiteks ratastooli rent, liigesetoe ostmine) kulud
• Päevaraha hüvitis kompenseerib saamata jäänud töötasu töövõimetuse perioodil. Eraisikutele on päevaraha suuruseks 40% päevasest netotulust ja hüvitise suurus sõltub inimese varasemast palgast.
• Valuraha makstakse ühekordse hüvitisena ajutise kehavigastuse  korral, mille ravi kestab vähemalt 7 päeva.
• Surmahüvitis makstakse pärijatele või lepingusse märgitud isikule juhul, kui kindlustatu sureb õnnetuse tagajärjel. 

Kui palju õnnetusjuhtumikindlustus maksab? 

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind sõltub eelkõige sellest, millised kindlustussummad ja kaitsed valitakse. Näiteks võib 25–30-aastasele inimesele keskmiste kindlustuskaitsetega lepingu kuumakse olla ligikaudu 18 eurot. Neljaliikmelise pere puhul (kaks täiskasvanut, üks väiksem laps ja üks teismeline) võib kuumakse jääda umbes 55 euro kanti.