Kahjude ennetamine ettevõttes

Siin on kuus korduma kippuvat riskifaktorit, mis Eesti ettevõtteid ohustavad:

1. ATS on osaliselt välja lülitatud  ATS ehk automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem on suurepärane abimees, mille keskseadmesse jookseb kokku anduritelt saadav info. Tulekahju korral kutsutakse automaatselt abi ja tööle hakkavad häirekellad, mis on töötajatele evakueerimise märguandeks. Elu on aga näidanud, et kui tootmisprotsessis on vaja teha tolmu- või suitsurohkeid töid, siis lülitatakse valehäire ennetamiseks ATS selles hoone osas välja või kaetakse andurid ja unustatakse pärast katted maha võtta.

2. Akude laadima jätmine kergesti süttivate esemete lähedusse Kõige parem kui akusid ei jäetaks laadima järelevalveta, näiteks ööseks. Väga sageli seda siiski tehakse, näiteks tõstuk, millega on päev läbi tööd tehtud, laeb ennast öösel täis. Lühise tekkides on väga suur võimalus lähedalasuva põlevmaterjali süttimiseks. Seega tuleks kindluse mõttes akude laadimiseks määrata kindel koht, veenduda, et vähemalt kahe meetri läheduses poleks ladustatud põlevmaterjali ning ruum oleks ventileeritud. Pliiakude laadimisel eraldub õhku vesinikku, mis on gaasina väga tuleohtlik.

3. Rullijäetud trummelpikendusjuhtmed Olenemata tegevusvaldkonnast on pea igas tööstushoones kasutuses kaablitrumlid ja üks enimlevinumaid vigu on nende kasutamine ilma kaablit lahti kerimata. Rullijäetud kaablis liikuv ringvool tekitab ülepinge korral trafoefekti. See tähendab, et kui rullis juhtmest läbi liigne pinge, kuumeneb juhe üles ning võib süttida. Kaablitrumlil on lubatud maksimaalne võimsus kirjas, millest tuleb ohu vältimiseks lähtuda.

4. Puhurid Tööstuslikud puhurid on laialtlevinud, nendega saab soojendada ruume ja kuivatada toodangut. Ühest küljest on tegu väga lihtsa seadmega, mida oskab kasutada igaüks ja mille käsitsemine ei nõua luba ega koolitust. Teisalt võib tekkida hooletusest ja teadmatusest väga ohtlikke olukordi. Puhurite läheduses tõuseb õhutemperatuur julgelt üle 300 kraadi ja kui lähedusse jääb midagi tuleohtlikku, siis pole süttimiseks enam palju vaja. Lähtuda tuleks tootjapoolsest ohutusjuhendist ja vaadata, et seadme vahetus läheduses poleks põlevmaterjale ega süttivaid konstruktsioone. Puhurid võtavad õhu samast ruumist, paisates selle läbi tulikuuma küttekeha. Kui lisaks õhule peaks puhurisse sattuma kasvõi näiteks kommipaber ja paiskuma läbi puhuri ruumi, siis võib tekkida säde, mis maandub juba üsna ennustamatusse kohta. Seetõttu on eriti kõrge riski all tolmused ruumid. Muret tekitav on ka inimlik omadus unustada puhur tööpäeva lõpus välja lülitada. Selle jaoks tuleks valida vastutav isik või mõelda muu kontrollmehhanism, mis tagaks ohutuse.

5. Olmeelektroonika Oleme täheldanud, et veekeetjad, kohvimasinad ja külmkapid, mida on kasutatud aastaid kodus, viiakse seejärel suvilasse. Kui need ka seal juba ajale jalgu jäävad, toovad töötajad need töökohta, mistõttu võivad osades tööstushoonetes olla kõige riskantsemateks seadmeteks just igapäevased väiksed ja justkui ohutud kodumasinad. Taaskasutus on muidugi väga tänuväärne, kuid veenduge, et puhkenurgas olev olmeelektroonika poleks ohtlikuks muutunud.

6. Tuletööd Tuletööd on defineeritud tuleohutuse seaduses ja nende läbiviija peab omama vastavat tunnistust. Tuletöö tegemisel tuleb vältida tulekahju tekkimist ning kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks. Tuletööde koht tuleb ette valmistada ja vahetus läheduses peavad olema kustutid. Tuletööde tegemisel tuleb tagada pidev järelevalve. Lisaks peab olema järelevalve tagatud ka peale tuletööde läbiviimist kuni 4 tundi, sõltuvalt tuletööde iseloomust. Soovitame planeerida tuletööd tööpäeva esimesse poolde, et järelevalve periood jääks tööaja sisse. Tuletöö jätmine tööpäeva lõppu ei ole mõistlik. Kindlasti tuleb nõuda ohutuse tagamist ka kõigilt alltöövõtjatelt, hooldajatelt jt teenusepakkujatelt, kes teostavad tuletöid.