Tööandja ravikindlustus aitab töötajatel olla tervem

31. märts 2021

Eesti Kindlustusseltside Liidu statistikast nähtub, et eraravikindlustuse tellijate arv on vaid paari aastaga kahekordistunud. Kui veel aastaid tagasi pakuti töötajate motiveerimiseks tasuta kohvi ja paremal juhul ka mõningast sporditoetust, siis tänapäeval on sellised hüved pigem elementaarsed ega pruugi enam silma paista. Näeme, et isegi koroonakriisi valguses on Eestis üha raskem leida häid spetsialiste. Seetõttu on hakanud tähtsat rolli mängima päriselt väärtust loov motivatsioonipakett, mille oluline osa on tööandja ravikindlustus. 

Võib ju küsida, miks on vaja eraravikindlustust, kui meil on olemas riiklik ravikindlustus. Tõepoolest, hindan Eesti riiklikku ravisüsteemi kõrgelt ja paljudele inimestele sellest ka piisab, kuid selles on siiski oma kitsaskohad. Lisaks elab Eestis ka inimesi, kellel pole õigust riiklikule ravikindlustusele. Ükski riik ei ole nii rikas, et maksta kinni kõik elanike soovidele vastavad raviteenuste kulutused. Mingi osa tuleb paratamatult inimesel endal kanda nagu näiteks hambaravi, toitumisnõustamine, regulaarsed tervisetestid, töövõimet taastav või säilitav taastusravi, kiireloomulised pere- või eriarsti konsultatsioonid ja psühholoogiteenused. Samas on selliste teenuste kättesaadavuse ootus praeguses ühiskonnas üha kasvamas.  

Eraravikindlustus on tööandjale hea abikäsi, millega ennetada suuremaid tervisehädasid või aidata töötajat kohe, kui selleks vajadus tekib ja seda kõike töötajale sobival ajal. See annab näiteks töötajale võimaluse väikeste ravijärjekordadega minna eriarsti vastuvõtule ja saada abi oluliselt kiiremini. Lisaks on tänapäeval tööst tulenevate sundasendite tõttu tekkinud suur vajadus füsioterapeudi- ja taastusraviteenuste järele, mida määrab töötervishoiuarst, kuid mille hind võib olla töötaja jaoks liiga kõrge. Praegusel ajal annab vabatahtlik ravikindlustus eelise ka COVID-19 või selle antikehade testimisel. 

Üldse on inimesed muutunud oma tervise suhtes palju teadlikumaks, soovides panustada tõsisemate haiguste ennetusse ning tervisemurede juurpõhjuste väljaselgitamisse: tellitakse terviseanalüüse, otsitakse väsimuse ja stressi põhjuseid jne. Muidu on erinevate tasuliste testide ja uuringute hinnad päris kallid, kuid kui tööandja pakub neid minimaalse kulu eest või lausa tasuta, teevad inimesed need meeleldi ära. 

Kui vaadata korraks vabatahtliku ravikindlustusega seotud arvude maailma, siis on levinud müüt, et tööandja peaks eraravikindlustust tellides tasuma töötaja kohta 400 eurot aastas, kuid tegelikult ei pea see paika. See on tulumaksuseadusega kehtestatud erisoodustusmaksuvaba piirsumma, mis aga ei tähenda, et seda peaks täielikult rakendama. Tegelikult saab üsna korraliku tervisepaketi kätte ka poole odavamalt. Näiteks mahub selle sisse mitme tuhande euro väärtusest tasulisi raviteenuseid, sealhulgas pere- ja eriarsti tasulise vastuvõtu teenus, psühholoogi konsultatsioonid, hambaravi, vaktsineerimine, nii töötervishoiu- kui ka profülaktiliste tervisekontrollide kulu. Võrdluseks võib mõelda, et kui maksta töötajale spordihüvitist 100 eurot aastas, siis mis ta selle eest saab - jõusaalipääsme mõneks kuuks. 

Kuna inimesed muutuvad järjest terviseteadlikumaks, on tervisele suunatud motivatsioonipakett tööandja jaoks üha tähtsam. Mina ei taha arstile helistades kuulda lauset, et vabu aegu pole ega tule. Kui mul on tervisemure, siis soovin kiirelt abi saada, et oma igapäevatoimetustega jätkata. Kipun arvama, et samamoodi arvavad paljud teised. Tööandjal, kes on oma väärtussüsteemi sisse kirjutanud töötajate tervisest hoolimise, soovitaksin aga mõelda, kas tasuta kohv ja sporditoetused on tänapäeva maailmas kõiki töötajaid kõnetav motivaator. Ajal, mil tervis on suurema tähelepanu all kui kunagi varem, tasub kaaluda põhjalikumat panust töötajate tervishoidu. 

Loe lähemalt ERGO tööandja ravikindlustuse kohta klikkides siia

Janika Lüüs-Likk

ERGO ravikindlustuse riskijuht