Koroonakriis on tõstnud eraravikindlustuse mahtu üle kahe korra
4. november 2021
Tajudes koroonakriisi järjest suuremat survet riiklikule meditsiinisüsteemile, ostavad eraisikud ja tööandjad järjest aktiivsemalt eraravikindlustust, et pääseda kiiremini erakliinlikute arstide vastuvõtule, selgub Eesti ühe suurema kindlustusseltsi ERGO andmetest.
Eraravikindlustus on kõige kiiremini kasvav kindlustusliik nii ERGO portfellis kui kogu Eesti kindlustusturul. Eesti Kindlustusseltside Liidu statistikast nähtub, et selle tellijate arv on viimase aastaga kahekordistunud ning tänavu on lisaks eraisikutele kindlustatud juba üle 20 000 inimese läbi tööandjakindlustuse.
„Tavaolukorras on eraravikindlustus eelkõige abiks olnud kahjujuhtumites, mida haigekassa praegu üldjuhul ei hüvita või hüvitab vähesel määral – hambaravi, taastusravi ja profülaktilised uuringud. Kuna koroonakriisi keerulistes oludes on haigekassa hüvitatav plaaniline ravi riiklikus meditsiinisüsteemis suures osas peatatud või edasi lükatud, siis kiire abi saamiseks pöörduvad inimesed üha enam tasuliste erakliinikute poole. Näeme kahjujuhtumite sagenemist nii günekoloogias, ortopeedias, neuroloogias ja paljudes muudes valdkondades, aga ka näiteks üldarstiabis,“ kommenteerib ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. „Seetõttu võib eraravikindlustus osutuda ainukeseks päästerõngaks, mille abil praeguses kriisis üldse arsti vastuvõtule pääseda.“
ERGO andmed näitavad, et konkreetsed tervisemured ja järjest suurem teadlikkus on põhjused, miks on nii eraisikud kui tööandjad hakanud järjest rohkem eelistama eraravikindlustust.
Keskmiselt on tasulise raviteenuse hüvitise suurus 200 eurot. See sisaldab üldjuhul vastuvõtu ja uuringute tasu, samas võib juhtumeid ühele perioodile koguneda muidugi rohkem kui üks. Suuremad neist on ERGO praktikas olnud seotud vähi ja infarktiga, kus hüvitissummad ulatuvad 3000 – 4000 euroni.
Tasulisi raviteenuseid kasutavad ja kulukamate raviarvetega seisavad silmitsi eelkõige tööealised inimesed alates 40. eluaastast. „See on ka mõistetav, sest just selles vanuses annavad esmakordselt märku mitmed algavad tervisemured, mis ei sega veel töötamist ja igapäevatoimetusi, kuid mille eiramine võib kaasa tuua mõne tõsisema tüsistuse või haigusseisundi kiire halvenemise. Kroonilise haiguse varajane avastamine ja tõhusa ravi rakendamine on tihtipeale kiirem tasulise arstivastuvõtu raames ning see võimaldab haiguse edasist kulgu kontrolli all hoida ja võimalikke tüsistusi vältida. Eraravikindlustust omavate inimeste jaoks on selle võimaluse kasutamine kindlasti lihtsam, kuna kindlustus aitab kulud katta,“ selgitab Lüüs-Likk.
„Tööandjale tähendab töötaja õigeaegselt lahendatud
terviseprobleem väiksemat ressurssi tema töö ümberkorraldamisele,“ lisab ERGO
ravikindlustuse riskijuht. Nii, kuidas tõuseb inimeste terviseteadlikkus, on ka
tööandjate jaoks järjest olulisem pakkuda motivatsioonipaketi sees töötajale
lisaväärtusi, mis tema elukvaliteeti ja heaolu otseselt puudutavad. Ka riik on
tööandjatele vastu tulnud – 2018. aastal kehtestatud maksusoodustus võimaldab
tööandjal teha ravikindlustusleping erisoodustusmaksuta ühes kvartalis iga
töötaja kohta kuni 100 euro ulatuses.“
