Uuring: veerand eestlastest ei suudaks pooleaastase haiguslehe korral toime tulla

Kui inimesed peaksid kuueks kuuks töölt kõrvale jääma, ei suudaks 25% uuringus osalejatest katta oma igakuiseid finantskohustusi nagu laenud, liisingud ja muud püsikulud. Enesekindlalt tunneb end vaid 14% vastanutest – neil on piisavalt sääste, et tulla töövõimetuslehel olles poole aasta jooksul toime. 30% usub, et saaks pikema töövõimetusperioodi korral tõenäoliselt hakkama, samas kui 31% tunnistab, et see oleks neile keeruline. 

Lätis ja Leedus on olukord küll veidi parem, kuid ka lõunanaabrite seis pole kiita – kuueks kuuks haiguslehele jäädes ei suudaks oma finantskohustusi katta 22% lätlastest ja 14% leedukatest. Uuringu andmetel tunneks end pooleaastase töövõimetusperioodi korral kindlalt 17% lätlastest ja 28% leedukatest. 

Kõigis kolmes riigis ilmnes uuringust, et naised tunnevad end majanduslikult oluliselt vähem kindlustatuna kui mehed. Kõige suurem sooline lõhe on Eestis – vaid 11% Eesti naistest usub, et suudaks pooleaastase töövõimetuslehe korral katta oma igakuised kulud, samas kui meestest peab end selleks suuteliseks 17% vastanutest.  

Vanuseliselt tunnevad ennast kõige ebakindlamalt 40–49 aastased eestimaalased, kellest 66% vastas, et ei saaks kuuekuulise töövõimetuse korral oma finantskohustusi täidetud. Lätis ja Leedus on kõige haavatavamad aga noored vanuses 18–29, kellest samuti üle poole ei tuleks oma rahaliste kohustustega toime.  

„Paljud inimesed loodavad heale õnnele ja usuvad, et nendega õnnetusi ei juhtu. Tõsiasi on aga see, et keegi meist pole nende eest päriselt kaitstud. Seepärast on oluline enda jaoks läbi mõelda, kuidas tulla toime, kui tuleb pikemaks ajaks töölt eemale jääda,” ütles ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse portfelli juht Alice Karula. Ta lisas, et isegi pealtnäha lihtsast õnnetusest taastumine võib võtta oodatust kauem aega. „Aiatööde käigus redelilt kukkumine ja jala jäämine raudukse vahele on vaid mõned näited õnnetustest, mille tõttu inimesed on pidanud pikemaks ajaks töölt eemale jääma.“  

Pikaajalise töövõimetuse korral loodaks ligi 40% eestlastest oma pere või lähedaste toetusele. Sama suur osa kasutaks selleks oma sääste. Laenu kaaluks 6% vastanutest, kuid 24% tunnistas, et nad pole isegi mõelnud, kuidas sellises olukorras toime tulla. Vaid 22% küsitletutest omab õnnetusjuhtumikindlustust, mis tagab neile töövõimetuse ajal tavapärase sissetuleku. Võrdluseks: Lätis usub 37% inimestest, et nad saaksid toetuda perele või lähedastele, ja 41% kasutaks oma sääste. Õnnetusjuhtumikindlustus on seal 27%-l vastanutest. Leedus arvab üle poole (53%) elanikest, et neil on piisavalt sääste, et pikaajalise töövõimetuse korral oma rahaliste kohustustega toime tulla, ning koguni 35% omab õnnetusjuhtumikindlustust. 

„Eestlaste teadlikkus oma tervise kindlustamise vajalikkusest on küll tasapisi kasvamas, kuid arenguruumi on veel palju,” tõdes Karula. „Kuigi paljud loodavad pere toetusele või isiklikele säästudele, ei pruugi neist ootamatutes olukordades piisata. Õnnetusjuhtumikindlustus annab kindlama tunde, sest inimene teab, et pikaajalise töövõimetuse korral aitab kindlustushüvitis säilitada harjumuspärase sissetuleku.” 

ERGO kindlustuse poolt tellitud uuring viidi läbi 2025. aasta teises kvartalis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku osales uuringus igast Balti riigist 1000 elanikku, vanuses 18–74.