Kevadine kulu põletamine võib väga kalliks maksma minna
26. aprill 2021
Sooja ja kuiva kevadilmaga käivad paraku kaasas kulupõlengud. Ainuüksi tänavu aprillis on päästjad pidanud kustutama juba üle 200 maastikutulekahju ja kardetavasti tuleb tööd juurde. Kes ja mis ulatuses katab aga kulupõlengust tekkinud kahjud?
ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko selgitas, et Eestis on kulu põletamine keelatud ja võib kaasa tuua rahatrahvi. Lisaks ei maksa unustada, et hooletust tuletegemisest tekkinud kahjusid ei pruugi kindlustus hüvitada. „Kui kindlustatu teeb ebaseaduslikult lõket või on tuld tehes raskelt hooletu ning selle tagajärjel põleb näiteks tema maja maha, siis seda kindlustus katta ei pruugi,“ toonitas ta.
Mis juhtub aga siis, kui lõket tehakse kõiki seadusi ja ohutusnõudeid järgides, kuid näiteks lenduvast sädemest tekib siiski tulekahju, mis toob kaasa varalise kahju? „Sel juhul tuleb kindlustus reeglina appi. Kui aga kannatada saab kolmanda isiku, näiteks naabri vara, peab lisaks kodukindlustusele olema ka kodukindlustuse laiendatud vastutuskindlustus,“ selgitas ta.
Selle aasta suurim kodukahju, mis sai alguse tule tegemisest, ulatus 50 000 euroni. Kui vaadata ERGO kindlustuse viimase viie aasta kahjustatistikat, tuleb välja, et tulega seotud juhtumite arv moodustab küll vaid 2 protsenti kõigist kodukindlustuse juhtumitest, kuid kahjusummat silmas pidades tervelt 34 protsenti kõigist juhtumitest, ulatudes 7.3 miljoni euroni. „See näitab, et tulega seotud kahjud on reeglina väga suured,“ ütles Makienko.
Päästeliidu nõukogu liige ja Vajangu Tuletõrjeühingu juht Toomas Sillamaa ütles, et aprillis oli maastikupõlenguid väga palju. „Palju probleeme on näiteks on värskelt suvila või maakodu soetanud inimestega. Ei arvestata näiteks sellega, et tuul võib äkitselt suunda muuta ja ühest sädemestki võib alata põleng, mis ehmatava kiirusega peremeestel ja -naistel üle jõu käima hakkab,“ rääkis ta.
Mõne päeva eest Tuuru külas hooletu lõkke süütamisest alguse saanud suurt maastikupõlengut kustutamas käinud Nõva tuletõrjeseltsi juht Tõnu Osa lisas, et lõkke süütamine tuleb enne korralikult läbi mõelda. „Linnainimesed tulevad maale ja asuvad kohe suure tuhinaga tegutsema. Ei võeta arvesse ümbritseva looduse eripärasid ja ilmastikutingimusi,“ sõnas Osa.
Tuletõrjeseltsi juht tõi välja, et möödunud aastal koroonakriisi alguses kasvas hooletu põletamisega seotud väljakutsete arv hüppeliselt. „Nüüdseks on koroonapagulased juba nii-öelda maainimesteks saanud ja kaalutlevad oma tegusid ja nende tagajärgi paremini. Ilmade paranedes aga olukord halveneb,“ prognoosib ta.
Päästeliit on kokku pannud 7 lõkketarkust, mida tasuks silmas pidada:
- Alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonetest vähemalt 8 meetri kaugusel, suurem lõke vähemalt 15 meetri kaugusel.
- Lõket tee mittesüttival pinnal, piira see valli või kividega ning puhasta lõkke ümbrus.
- Lõkke tegemisel peab tuule kiirus jääma alla 5,4 meetri sekundis.
- Lõke peab olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel.
- Ära jäta lõket järelvalveta! Hoia lõkke juures 10 liitrine veenõu või 6 kilogrammine tulekustuti.
- Lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta see veega.
- Hea alternatiiv lõkkele on välikamin, mida on oluliselt lihtsam kontrollida.
