Inflatsioonist tingitud riskid varakindlustuslepingutes

18. jaanuar 2022

Varakindlustuse peamine eesmärk on kliendi vara esialgsel kujul taastamine peale kahjujuhtumi toimumist. Kindlustuslepingu sõlmimisel ja kindlustatud riski ülevõtmisel kliendilt hindab kindlustusselts lihtsustatult kahte asja: riski esinemise tõenäosust ning võimaliku kahju ulatust. Esimese puhul aitavad kindlustusseltsi pikaajaline kogemus ja statistika, oskus hinnata kliendi varade kaitstuse taseme mõju tõenäosusele ning muud spetsiifilised kindlustustehnilised asjaolud. Ka kahju võimaliku ulatuse määramisel on väga oluline roll varade kaitstuse tasemel, kuid lisaks omavad märkimisväärset tähtsust kliendi spetsiifilised teadmised oma ärivaldkonna iseärasustest. Eelkõige peame silmas siin konkreetsele ärivaldkonnale omaseid asjaolusid, mis võivad mõjutada maksimaalse kahju suurust ehk lihtsustatult kindlustusväärtust. Seda, kui palju maksab Iisraelist uue spetsiifilise trükimasina tellimine või Itaaliast täisautomaatse laserlõikuri hankimine, oskab adekvaatselt hinnata eelkõige antud tegevusvaldkonnas tegutsev ettevõtja ise.

Varakindlustuse üldpõhimõte on, et kindlustuslepingus määratava kindlustussumma aluseks on kindlustusväärtus, st vara samal kujul taastamise või taassoetamise väärtus (ehk maksimaalse kahju suurus). Nagu eelnevalt mainitud, on korrektse kindlustusväärtuse määramine üheks oluliseks sisendiks, et määrata kindlustuslepingus õige kindlustussumma ning arvutada õiglane kindlustusmakse ehk riski ülekandmise tasu. Juhul, kui kindlustuslepingus määratud kindlustussumma on väiksem tegelikust taastamise või taassoetamise kulust, tekib situatsioon, kus kindlustusselts on makse arvestanud valedel alustel ning ei ole küsinud piisavat kindlustusmakset kogu kahju hüvitamiseks. Sellisel juhul tekib oht alakindlustuseks. Võlaõigusseaduse § 482 sätestab, et alakindlustuse korral vastutab kindlustusselts proportsionaalselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse. Sellise situatsiooni tekkimine on kindlasti ebameeldiv nii kindlustusseltsi kui kliendi vaates. Kindlustusseltsi huvides on alati hea kahjukäsitluskogemuse loomine kliendile, kellel on realiseerunud mõni kindlustatud riskidest. Alakindlustuse teemade lisamine kahjukäsitlusprotsessi ei ole kindlasti asjaolu, mida kindlustusselts sooviks. Lihtsa näitena väikesest üllatusest kahjukäsitluses võib tuua kahjujuhtumi veoki treileriga, kus juhtumi tagajärjel treiler hävis. Kasutatud treiler oli kindlustatud eeldatavale taassoetamisväärtusele 9 000 eurot. Kui juhtumi järgselt asusime koos kliendiga sarnast treilerit turult otsima, selgus tõsiasi, et turuhind on tegelikult 13 000 eurot.  

Meie üldine soovitus äriklientidele on, et kiireneva inflatsiooni tingimustes tasuks sagedasemalt läbi vaadata nii riskistsenaariumid kui ka peamiste varade võimaliku taastamise või taassoetamise kulud. Tasub kontrollida, kas seniste võtmeseadmete tarnijad endiselt tegutsevad? Kui pikk on vajadusel tänane tarneaeg? Milline on hinnaindikatsioon, kui peaks uue samalaadse seadme tellima täna? Selline info aitab sõlmida kindlustuslepingu korrektselt ning vältida võimalikke arusaamatusi kahjukäsitlusprotsessis.

Üldiselt peab tõdema, et inflatsiooni mõjud on vähemalt mõneks ajaks tulnud, et jääda. Tarneahelate muutused ning Aasia odavate “just in time” lahenduste kadumine pigem võimendab inflatsioonilist survet ning muudab varade taastamise ning taassoetamise perspektiivis kallimaks. Meie ERGOs usume siiralt, et heas koostöös klientidega suudame jätkata korrektsete lepingute ja murevaba kahjukäsitlusega ka veidi muutlikumas majanduskliimas. Meie kahjukäsitluse soovitusindeks (NPS) saavutas 2021. aasta lõpuks 80% taseme. Heas koostöös meie äriklientidega soovime seda taset kindlasti ka alanud 2022. aastal hoida.