Mis muudatusi tõi pandeemia ärikliendi kindlustusturule?

31. märts 2021

2020. aastal vähenes Eestis kogutud ettevõtte vara- ja ärikatkemise ning tehniliste riskide kindlustusmaksete maht viis protsenti, ulatudes 41,9 miljoni euroni. Aasta varem oli turu maht rekordilised 44,0 miljonit eurot.

Ettevõtete varakindlustusturu maht on kasvanud kaheksa aastat järjest ning eelmise aasta langus oli eelkõige tingitud koroonakriisi mõjudest.

ERGO korporatiivmüügi valdkonna juhi Lauri Tõnise sõnul on ERGO viimase kahe aasta jooksul oluliselt suurendanud fookust äriklientidele. „Oleme suunanud ressursse äriklientidele vajalike kindlustuslahenduste väljatöötamiseks ning riskidega seotud nõustamisteenuste laiendamiseks. Hea meel on tõdeda, et kasvav hulk ettevõtteid usaldas meid oma kindlustuspartnerina ka majanduslikult keerulisel ajal ning vaatamata turu üldisele langusele kasvas ERGO varakindlustuse tegevusmaht 14,5%,“ rääkis Tõnise.

Suuremad hüvitatud ettevõtete varakindlustuse kahjujuhtumid olid eelmisel aastal Eestis seotud erinevate tulekahjudega. Näiteks kaubanduskeskuses toimunud tulekahju puhul, mis sai alguse ühe kaupluse laohoones asunud pappkarbist, hüvitas ERGO hoonele tekkinud kahju ca 300 000 eurot ja lisaks ärikatkemisest tekkinud kahju ca 200 000 eurot.  

Samuti esines ulatuslikke veekahjusid. Näitena võib välja tuua ühes ärihoones toimunud veekahju, kus 8. korruse tualettruumist alguse saanud üleujutuse tõttu said kahjustada ka kolm alumist korrust. Hinnanguline kahju ulatus ca 150 000 euroni.

Üksikjuhtumite hüvitised ei ületanud Eestis miljoni euro piiri. Küll hüvitas ERGO käesoleva aasta märtsis 2020. aasta detsembri keskpaigas Lätis toimunud DEPO kaupluslao põlengu kahjud, mis ulatusid 5,8 miljoni euroni.

Kõikidest juriidiliste isikute varakindlustuse klientide väljamakstud hüvitistest maksis Statistikaameti andmetel 2020 aastal ERGO välja 18%. Teiste suuremate turuosaliste vastavad näitajad olid 21% If Kindlustusel ning 10% Compensal.

2021. aasta jätkub paljudele ettevõtetele endiselt suure hulga määramatuse tingimustes.

„Ettevõtete vara- ja ärikatkestuskindlustuse kontekstis on meie hinnangul veelgi olulisemaks märksõnaks varustuskindlus. Muutunud oludes peab arvestama seniste tarneahelate aeglustumise võimalusega ning kulude tõusuga. Näiteks võtmeseadmete asenduse kiirus ei pruugi enam olla sama, mis varasemalt. Seetõttu võib kindlustusjuhtumi järel ettevõtte tegevuse taastamise periood oodatust pikemaks venida,“ tõi Lauri Tõnise välja.

Tema sõnul tasuks võimalusel riskistsenaariumites vastavate võtmeseadmete osas kaaluda ka alternatiivseid võimalusi. Kindlustuslepingute kontekstis võib osutuda vajalikuks üle vaadata senine ärikatkemise kindlustuse hüvitisperioodi pikkus.