Võitlus sissetungijatega: lõputu sõda muttidega viib aiapidajaid EMO-sse

„Mutt on aiapidaja jaoks justkui isiklik vaenlane – kui muruplats on täis värskeid mullahunnikuid, haaratakse kõige tõhusama vahendi järele, milleks sageli valitakse paukpadruniga lõksud,“ sõnas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. 

„Tegemist on aga laskeseadmega, mis ei tee vahet, kas päästikplaadile astub mutt või vajutab seda inimese sõrm. Need lõksud on mõeldud mutte plahvatusel tekkiva lööklaine ja gaasi suure rõhu mõjul hukkama, mistõttu võib nende vale või hooletu käsitsemine väga õnnetult lõppeda,“ lisas ta. 

Selliseid juhtumeid on kahjuks ERGO praktikas ette tulnud mitmeid. Ühel juhul plahvatas padrun lõksu puhastamise ajal ja vigastas aiapidaja nimetissõrme. Teine aiapidaja vajutas aga lõkse käsitsedes kogemata päästikplaadile, mille järel tulistas lõks otse sõrme. Kolmas juhtum algas heatahtlikult: mees näitas naabrile, kuidas mutilõks töötab, padrun aga plahvatas ja põhjustas labakäele raske trauma.

Sügisene mutisõda pole Lepvaltsi sõnul juhuslik. Mutid liiguvad oma pinnalähedastes käikudes kõige aktiivsemalt kevadel ja sügisel, mil loomad peavad omavahel parimate elupaikade pärast tihedat võitlust. Aiapidajate kogemuse järgi annavad sügisel hoogu juurde ka kevadel sündinud pojad, kes on selleks ajaks suureks kasvanud ja uuristavad uusi käike. 

Lisaks muttidele on sügisel hoovides ärksad veel ka teised ootamatud külalised. „Sügiseti tuleb ette ka rästiku- ja putukahammustusi, mis on mitu inimest allergilise reaktsiooniga erakorralise meditsiini osakonda tilguti alla saatnud,“ lisas Lepvalts.

Kõige rohkem vigastusi tekib ERGO andmetel ikkagi tavaliste aiatööde käigus, näiteks kukutakse okste lõikamisel redelilt. Üks aiapidaja trimmerdas ka näiteks aia serva, kui niidiga üles paiskunud kivi tabas teda otse esihambasse ja murdis selle pooleks. Samuti on jäetud sõrmi hekilõikuri töötavate terade vahele ja ennast muruniiduki tulise summuti vastu põletatud.

„Kiirustamine, väsimus ja hooletusvead tuttavate tööriistadega on enamiku õnnetuste põhjuseks,“ rõhutas Lepvalts. „Ja kuigi sügisel tekib tahtmine kõik viimased aiatööd veel enne talve lõpule viia, siis kordades olulisem on ohutus – ka väiksem vigastus võib tähendada mitut nädalat töövõimetust ja pikka taastumist.“