Viis tööandja ravikindlustuse müüti, mis vajavad kummutamist

Tööandja saab töötaja haigusloole ligipääsu 

Üks töötajate suurimaid hirme on seotud privaatsuse rikkumisega. Kuna tervisemured on väga isiklikud, kardetakse, et tööandja näeb ravikindlustuse kasutamisel, milliste probleemide lahendamiseks hüvitist on kasutatud. Tegelikkuses ei pääse tööandja töötajate terviseandmetele ligi. Tööandjale kuvatakse vaid koondstatistika selle kohta, milliseid lepingusse valitud kindlustuskaitseid kasutatakse rohkem ja milliseid vähem. See info on vajalik üksnes lepingu uuendamisel, et valida töötajate vajadustele vastavad kindlustuskaitsed ja piirmäärad järgmiseks kindlustusaastaks. 

Töötaja peab endiselt pikkades ravijärjekordades ootama 

Ravikindlustuse peamine eesmärk on tagada töötajale kiire ja paindlik ligipääs arstiabile, mida Eestis võimaldab tihtipeale just tasuline arstiabi. Kui tavapäraselt võib eriarsti juurde pääsemiseks kuluda kuid või tuleb pikalt oodata erakorralise meditsiini osakonnas, siis tasulise arstaja broneerimisel saab spetsialisti vastuvõtule tihtilugu kiiremini. Töötajal on vabadus valida nii kliinik kui ka talle sobiv aeg. 

Raviarvete hüvitamiseks on kaks võimalust. Töötaja võib tasuda raviteenuse eest ise, võtta arve ning edastada see mugavalt mobiilirakenduse kaudu ERGO kindlustusele. Teine variant on pöörduda raviteenuse saamiseks ERGO meditsiinipartneri poole – sel juhul maksab töötaja kohapeal vaid teenusearvest omaosaluse (10–20% teenuse kogumaksumusest) ning ülejäänud summa arveldab raviasutus otse ERGOga. 

Ravikindlustusleping on kallis ja impersonaalne 

Üldiselt saab tööandja määrata, missuguseid kaitseid ta oma lepingusse soovib ja kui suured on erinevate kaitsete summad. Kuna ettevõtete tegevusalad on aga erinevad, siis on ka töötajate vajadused erinevad – näiteks kontoritöötajatel on sagedamini vaja silmaarstile või taastusravi selja või randme probleemidega, jällegi füüsilise koormusega töötajale aga võivad osutuda olulisemaks teistsugused raviteenused – tihtilugu on tervisemure seotud töökeskkonna iseärasustega. Tervisemurede ennetamiseks saab valida ka kindlustuskaitse, mis hõlmab erinevaid uuringuid ja terviseteste haiguste varajaseks avastamiseks ning ka taastusravi kaitse, mis katab näiteks füsioterapeudi või ravimassaaži kulud ennetades sellega operatsioonivajadust. 

Mida rohkem töötajaid, seda kulukam on ravikindlustuse pakett 

Ravikindlustuse paketi maksumuse määrab tööandja ise, tuues välja soovitud kindlustuskaitsed, omavastutuse ja hüvitispiirid. Valdavalt püütakse kindlustusmakse puhul piirduda 400 euro suuruse kindlustuse aastamaksega töötaja kohta, sest see summa on tööandjale maksuvaba. Selle eest on võimalik pakkuda mitmekülgset ravikindlustust koos Eesti töötaja vajadustele vastavate kaitsete ja limiitidega. Samas tasub alati hoolikalt läbi lugeda, millised hüved ja piirangud konkreetse paketi juurde kuuluvad – kõrge hüvitispiiri summa ei tähenda automaatselt parimat lahendust. 

Töötajad ei tunne ravikindlustuse järele vajadust 

Tänaseks on tööandja ravikindlustusest kujunenud oluline ja kõrgelt hinnatud osa ettevõtete motivatsioonipaketist. ERGO kindlustuse ja CV.ee läbiviidud uuring näitas, et tervelt 82% inimestest sooviks oma tööandjalt täiendavat ravikindlustust. Samal ajal kasutas juba 40% vastanutest tööandja pakutavaid tervisehüvesid, millest populaarseimad olid hambaravi (47%), eriarsti vastuvõtud (38%), vaktsineerimised (31%) ning terviseuuringud (27%). 

Tööandja jaoks tähendab töötajate tervisemurede kiirem lahendamine väiksemat vajadust töö ümberkorraldamiseks ning väiksemaid kaudseid kulusid. Lisaks on hea tervise ja heaoluga töötajad produktiivsemad, motiveeritumad ning suudavad tööle paremini keskenduda. 

Soovid teada, kui palju maksab ravikindlustus Sinu ettevõttele? Küsi pakkumist.