Väike kõks suusamäel võib lõppeda 20 000 eurose lennusõiduga

Kõige sagedamini juhtub ERGO kindlustuse andmetel suusareisidel õnnetusi Austrias. Õnnetuste arvult järgnevad Austriale Itaalia, Soome, Slovakkia ja Prantsusmaa. Levinumad on vigastused, mis tekivad tasakaalu kaotamisel ja tõstukilt maha tulles või teiste suusatajatega kokku põrgates. 

Arstiarved ulatuvad seal olenemata Euroopa ravikindluskaardi olemasolust tuhandetesse eurodesse. ERGO isikukahjude osakonna juht Kaiu Tuisk selgitas, et juhul kui sinuga mäel midagi juhtub, viiakse sind reeglina lähimasse meditsiiniasutusse – suusakeskuste lähedal on aga enamasti erameditsiiniasutused, mis on riiklikest raviasutustest oluliselt kallimad ja mille kulusid ravikindlustuskaart ei kata. 

Lisaks raviarvetele, käivad õnnetute kukkumistega kaasas ka transpordikulud – näiteks on vajatud mäelt helikopteri transporti haiglasse, mille eest esitati kannatanule 4000 euro suurune arve. Kui õnnetuse tõttu tuleb reis katkestada, tekivad sageli ka kasutamata jäänud reisiteenuste kulud, nagu majutus või mäepiletid. Reisitõrkekindlustus aitab need kulud katta.

Samuti on kindlustuseksperdi sõnul ette tulnud olukordi, kus teise suusatajaga kokku põrgates on inimese seisund nii raske, et ta saab tagasi koju reisida vaid lamavas asendis – sellised eritranspordi kulud ulatuvad sageli mitmetesse tuhandetesse eurodesse. „Alles hiljuti vajas meie klient meditsiinilist lennutransporti Rootsist Eestisse, mille maksumus oli pea 20 000 eurot,” lisas ta.

Valides reisikindlustusele aktiivse puhkuse lisakaitse, katab suusareisil kõik ootamatud ravi- ja transpordikulud kindlustus, kuid seda vaid juhul, kui sõidetakse ametlikult märgitud suusaradadel. Tuisu sõnul otsitakse rajalt kõrvale sõites tihti põnevamaid ja eraldatud radu, kuid sellega pannakse teadlikult ennast ja teisi ohtu, mille eest kindlustus vastutust võtta ei saa. 

Sageli ei jõua aga suusapuhkus isegi alata enne kui sekeldused pihta hakkavad – näiteks olukorrad, kus lennukisse kaasa pakitud suusavarustus on kaduma läinud. “Sellisel juhul on reisijad, kuni oma pagasi väljailmumiseni, sunnitud vajaliku varustuse kohapealt rentima ning kui on valitud piisava suurusega pagasikindlustus, hüvitab varustuse rendisumma kindlustus,” selgitas Tuisk.

Tuisu sõnul tasub suusareisi puhul valida ka vastutuskindlustus, mis aitab olukordades, kus inimene põhjustab kahju teistele – näiteks rikub kellegi suusavarustust või vigastab teist suusatajat. Mäesuusakeskkonnas, kus liigeldakse suurel kiirusel ja tihedalt, on õnnetuste risk märkimisväärselt suurem kui tavapärases igapäevases liikumises.