Uuring: mehed kardavad liiklusõnnetusi, naised kukkumisi

Uuringust, milles osales igast Balti riigist 1000 elanikku, selgus, et eestlased pelgavad enim olmeõnnetusi. Mehed kardavad lisaks olmeõnnetustele sagedamini liiklusõnnetusi, naised aga kukkumisi. Inimeste hirme kinnitab ka ERGO kindlustuse statistika, mille kohaselt on ligi 64% viimase aasta jooksul registreeritud õnnetustest seotud kukkumiste, teravate või kuumade esemete tõttu saadud vigastuste ning muude olmetraumadega. 

Kõige tõsisemateks olmetraumadeks on kukkumised, mis juhtuvad peamiselt treppidel, jalgrattal või redelil. Näiteks lõppes ühe inimese jalgrattal tasakaalu kaotamine 10 000 euro suuruse hambaraviarvega. „Õnnetusjuhtumikindlustus katab sellisel juhul nii hambaravi kui ka haiguslehel olemise ajal saamata jäänud sissetuleku,“ selgitas ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Alice Karula. Ta lisas, et kuigi riik hüvitab haiguslehel 70% töötasust, jääb inimesel siiski ligikaudu kolmandik palgast saamata – selle kompenseerib kindlustus. 

Sageli juhtuvad kukkumised just kodus või koduhoovis. Karula meenutab juhtumit, kus kodus lambipirni vahetanud noormees kukkus redelilt ning sai jalaluu hulgimurru, mis vajas ka operatsiooni. Paranemine kestis pool aastat ning kindlustus hüvitas kokku 14 000 eurot, millest 9000 eurot kulus saamata jäänud sissetuleku korvamiseks. 

Umbes 23% kõigist õnnetustest juhtub sportides. Kõrgeim risk on pallimängudes, kus esineb rohkelt mängijate omavahelisi kokkupõrkeid, käe- ja jalavigastusi, hüppeliigese traumasid, kukkumisi ja pallilööke. 

Kuigi igapäevased olmeõnnetused moodustavad suure osa kõikidest juhtumitest, on kõige tõsisemad tagajärjed siiski liiklusõnnetustel. Kõige traagilisemad on juhtumid, mille järel ei pruugi kannatanu oma endisele tööle enam naasta. 

„Niivõrd tõsised vigastused võivad tekkida ka väga väikestel kiirustel, näiteks parklas tagurdava auto tagant läbi lipsates. Nii juhtus ühe jalakäijaga, kes veetis autolt saadud vigastuste tõttu kaks kuud haiglas. Vigastused olid sedavõrd rasked, et kannatanu ei saanud hiljem ka oma vanale tööpositsioonile naasta ja tekkinud rahaline kahju ulatus kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Vastavalt kindlustuslepingus valitud kaitsetele ja kindlustussummadele, hüvitas kindlustus talle kokku 53 000 eurot,“ lisas Karula. 

ERGO kindlustuse poolt tellitud uuring viidi läbi 2025. aasta teises kvartalis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku osales uuringus igast Balti riigist 1000 elanikku, vanuses 18–74.