Üllatav spordiala, mis põhjustab rekordiliselt vigastusi

Kui veel 2024. aastal registreeris ERGO kindlustus vaid mõned üksikud padeli vigastused, siis alates 2025. aastast tuleb neid ette juba igakuiselt. Kõige rohkem tehakse endale padelis liiga sügis-talvisel ajal ning peamiselt vigastavad end mehed.

“Kui tavaliselt on talvised vigastused seotud talispordialadega, siis möödunud talvel kasvas hüppeliselt padelimänguga seotud õnnetuste arv,” lisas ERGO isikukahjude osakonna juht Kaiu Tuisk. “Padel on reeglina kõigile jõukohane ja ei eelda pikka õppeperioodi, mistõttu harrastavad seda ka paljud algajad, kes ei ole võib-olla veel pädevad oma sportlikku võimekust hindama – seetõttu pannakse ennast mänguhoos sageli ka ohtlikku olukorda. 

Tuisk paneb harrastajatele südamele, et enne väljakule minekut tuleks teha korralik soojendus, sest just ettevalmistuse puudumine on üks sagedasemaid vigastuste põhjuseid.

Meliva spordiarsti dr Gunnar Männiku sõnul on padel ohtlik spordiala mitmel põhjusel: esiteks haarab see kogu keha – nii lihaskonda, liigeseid kui ka sidemeid ning teiseks paneb see südame-veresoonkonnale tohutu koormuse. “Mängu intensiivsuse tõttu võib südame löögisagedus tõusta isegi 180 kuni 200 löögini minutis, mis teeb sellest väga intensiivse spordiala. Just suur koormus ja kogu keha kaasamine on peamised põhjused, miks padeliga kaasneb nii palju vigastusi,” lisas ta.

Lõbus liigutamine on toonud kindlustusele tohutu hulga õnnetusjuhtumeid, mis parimal juhul piirduvad millegi väänamise või nihestamisega, kuid halvimal juhul lõppevad murru ja rebenditega, mille taastumiseks kulub kuid. “Raskemate vigastuste puhul aitab õnnetusjuhtumikindlustus mitte ainult valurahaga, vaid ka kõigi kaasnevate tasuliste ravi- ja järelravi kulude, näiteks füsioteraapia katmisega,” lisas Tuisk, kelle sõnul võivad sporditraumade puhul kulud mitmetesse tuhandetesse eurodesse ulatuda.

Kuna padeli mängus on koormus südame-verevarustusele ja tugi-liikumisaparaadile väga suur, soovitab dr Männik enne padeli treeningutega alustamist, eriti keskeas ja vanematel inimestel, pöörduda pere- või spordiarsti vastuvõtule. “Uuringutest võiks teha südame EKG ja veretesti ning võimalusel ka koormustesti, et hinnata koormustaluvust ja taastumiskiirust peale kehalist koormust,” lisas ta.

Selleks, et vältida väga suuri tüsistusi nagu aju- või südamelihase infarkt, võiks dr Männiku sõnul uuringuid teha tegelikult korra aastas, eriti padelimängijatel, kes treenivad nädalas vähemalt neli korda. “Juhul kui leitakse suuremad muutused südame verevarustuse töös, näiteks kõrgenenud vererõhk või südame rütmihäired, suunatakse patsient kardioloogi juurde edasisteks uuringuteks ja raviks.”

Lisaks on dr Männiku sõnul väga oluline, et koos padeli treeningutega „haritakse“ ka oma tugiliikumisaparaati läbi spetsiaalsete kehaliste harjutuste, näiteks pilatese. “Suurem rõhk oleks vaja pöörata selja süvalihastele, kerelihastele, kõhulihastele ja õlavööle. Harjutusi tuleks teha regulaarselt, vähemalt üle päeva, eesmärgiga vältida ülekoormusvigastusi ja traumasid. Ideaalis näitab harjutused ette füsioterapeut ja väga suur roll vigastuste ennetamisel on ka kiropraktikul,” lisas ta.