Tüüpilised jõulukahjud: jõuluküünaldest tingitud kukkumised ja tulekahjud

Oma kodu kaunistamine aitab lumetul ja vihmasel detsembrikuul veidi pühademeeleolu luua, kuid põhjustab ka hulganisti õnnetusi. ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul on peamisteks õnnetusteks kukkumised, süttimised ning väiksemad ja suuremad veekahjud.

Kui kukkumised on Lepvaltsi sõnul ka aastaringselt üheks peamiseks õnnetuste põhjuseks, siis jõuluajal suureneb see protsent veelgi. „Kõige enam pannakse ennast ohtu jõulutulesid paigaldades, mil ronitakse ilma erilise ettevalmistuseta, jõulukaunistused õla peal, kõrgele räästa alla,“ lisas ta. Tagajärjeks on libisemised ja kukkumised ning õnnetumatel juhtudel ka erinevad murrud ja seetõttu ka nädalateks töölt kõrvale jäämine.

Enne redelile ronimist soovitab Lepvalts tulukesed ka visuaalselt üle kontrollida, eriti kui kaunistused on juba mitmendat aastat kasutusel. „Meil on olnud juhtum, kus ei pandud tähele, et tulede vahel olevad juhtmed olid kergelt murenenud ning riputati need tuppa seinale. Katkised juhtmed hakkasid aga sulama ning süütasid elutoa kardina, mille tagajärjel sai terve korter tahmakahjustusi ja kustutusvesi tungis kaks korrust allapoole, põhjustades ligi 25 000 euro ulatuses kahjusid.“

Lisaks tulukestele kujutavad ka jõuluks tuppa toodud kuused endast palju suuremat ohtu, kui inimesed seda endale sageli teadvustavad – need võivad kukkuda, süttida ja lekkida. Lepvaltsi sõnul on kõige ohtlikumaks faktoriks just tuleoht. „Kuusk, mis on juba paar nädalat toas kuivanud, käitub kui tulehakatis – kui selle lähedusse satub küünal, võtab see väga kiirelt leegid üles. Sellised säraküünlana süttivad kuused tekitavad igal aastal kodudele mitmekümnetesse tuhandetesse küündivaid kahjusid,“ rõhutas ta.

Ka veekahjud on Lepvaltsi sõnul enamasti kuuskedega seotud. „Igal aastal avastavad kümned inimesed peale jõule, et nende kuusejalg on lekkinud ja parkett selle all kahjustada saanud. Pealtnäha väikese kahjustatud ala taastamiskulud ulatuvad aga sageli tuhandetesse eurodesse,“ lisas ta.

Saunade puhul kujutavad aina suuremat ohtu automaatsed küttelahendused – kui puuküttega saunas on inimesed reeglina ise ettevaatlikud, siis automaatsete saunasüsteemidega kaotatakse sageli valvsus. „Lisaks sellele, et saunasid saab täna kaugelt sisse lülitada ja seeläbi võivad näiteks kerisele ununenud asjad süttida, ei pruugi automaatika ka alati korrektselt töötada – on olnud juhtumeid, kus temperatuuri andur ei anna õige temperatuurini jõudmisest märku ja automaatsüsteem kütab sauna nii kuumaks, et see süttib,“ manitseb Lepvalts enne jõulupühi ettevaatlikkusele