Tõsine probleem: istuv eluviis on tänapäeva suitsetamine

Uuringud näitavad, et inimestel, kes istuvad päevas umbes 8 tundi või rohkem, on 20–30% kõrgem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ja II tüüpi diabeeti. „Inimese keha ei ole loodud tundide pikkuseks istumiseks – evolutsiooniliselt oleme harjunud liikuma, kükitama, käputama ja seisma, mitte pikka aega paigal istuma,“ selgitas Meliva töötervishoiuarst dr Toomas Põld. 

Istudes kaotab keha valvsuse – kogu ülakeha koormus langeb nimmelülidele ja sakraalpiirkonnale, mis koormab sealset lihaskonda ja liigeseid. Suured lihasrühmad lülituvad puhkeasendisse, mille tagajärjel vajub keha kokku ja asetab suure surve lülisambale ja siseorganitele.

Tallinna Ülikooli professori ja spordibioloogi Kristjan Porti sõnul mõjutab istumine ka hingamist. „Aktiivsuse puududes ei hingata piisavalt sügavalt, mis vähendab hapniku omastamist kogu kehas ja sõna otseses mõttes ei masseerita surve alla jäänud siseorganeid. Siit edasi kasvab juba paljude väga tõsiste haiguste nagu diabeedi, ateroskleroosi ja dementsuse risk,“ lisas ta.

Istuva eluviisiga seotud terviseprobleemid on viimasel aastal suurenenud ja muredel ei ole otsa ega äärt. Arstile pöördutakse alaseljavalu, kaela- ja õlavöötme pingetega, vereringehäiretega, ainevahetusprobleemide ja aina tihedamini ka vaimse tervisega seotud probleemidega. Sagedad on ka üldisemad kaebused, nagu peavalud, mis on seotud pikaajalise ekraani vaatamise, silmade ülekoormuse ja vale kehahoiakuga.

Ka ERGO kindlustuse statistika näitab, et inimesed kasutavad aina enam eraravikindlustust taastusraviks vajalike kulude katmiseks – nii hüvitise taotlejate arv kui keskmine väljamakstav hüvitis kasvab drastiliselt iga aastaga. Eelkõige kasutatakse taastusravi eesmärgil ravimassaaži ja füsioteraapia teenuseid.

„Statistikast joonistub välja tõsiasi, et inimene peab taastusravi kättesaadavuse parandamiseks omast taskust kulutusi tegema ehk Tervisekassa poolt pakutavate teenuste maht ei ole piisav ja pöördutakse tasuliste teenuspakkujate poole,” lisas ERGO kindlustuse ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. 

Riskirühma kuuluvad suures pildis kõik, kuid eelkõige inimesed, kes veedavad igapäevaselt 7-8 tundi istudes. Samuti ka kodukontorisse jäänud töötajad, kes töötavad diivanil või poolpikali asendis.

Kontorites saavad tööandjad ise oma töötajate tervise hoidmiseks palju ära teha. „Kõige lihtsam on alustada reguleeritava kõrgusega laudadest, nimmepiirkonda toetavatest töötoolidest ja õigesti paigutatud monitorist. Ka töökorraldust ise saab muuta liikumist soodustavamaks, paigutades näiteks printerid koridori lõppu ja kohvinurgad eraldi ruumi,“ lisas Põld.

Populaarsust koguvad ka seisulauad, mis lubavad vaheldada istumist ja seismist, kuid kokkuvõttes sunnivad meid teise sundasendisse. „Mitte-istuva aja suurendamine on juba oluline võit, kuid probleem on siiski ühte asendivormi kinni jäämises ja ka seismine sisaldab olulisi terviseriske. Meie kehad tahavad liikuda!“ rõhutas Port.

Porti sõnul on oluline ka märkida, et mitte üks treening ei tee tasa päevläbi istumisest tingitud vaevusi. „Organism vajab tasakaalu – 8 tundi paigal olnud ja lõtvunud organismi jaoks ei ole kuidagi kasulik järsku kangi rebima või otse jooksma minna. Oluline on teha väikeseid muudatusi päeva jooksul ehk proovida igas tunnis 15 minutit kehale liikumist anda.“