Puuduste varjamine võib tuua automüüjale tuhandetesse eurodesse ulatuva kahjunõude

Automüüjate levinumaks pettuseks on ERGO kindlustuse andmetel odomeetri näidu väiksemaks kerimine, avariilise ajaloo peitmine, hooldusraamatute võltsimine ja veakoodide kustutamine.

ERGO kindlustuse praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus ostja on pärast mingit aega sõidukiga sõitmist avastanud, et sõiduki õlikulu on lubatust tunduvalt suurem. “Vaidlus jõudis kohtuni välja, kus lõpuks kohus otsustas, et müüja peab meie kliendile auto parandamise kulud ehk ligi 3500 eurot hüvitama,” lisas ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet.

Samuti on olnud juhtum, kus hilisema hoolduse käigus ilmnes, et sõiduki läbisõit oli tegelikult üle 200 000 km suurem. Vaidlus jõudis samuti kohtusse ja ostja sai rohkem kui kolmandiku sõiduki müügihinnast tagasi.

Kohtusse jõudis ka juhtum, kus ostja ei osanud kahtlustadagi, et sõidukiga oleks midagi valesti – seda kuni esimese vihmani, mil ilmnes, et katuseluuk vett ei pea. Müüjaga kohtuväliselt kokkuleppele ei jõutud, seega mindi juhtumiga kohtusse edasi, mille tulemusel oli müüja siiski nõus luugi korda tegemise kulud täies mahus hüvitama.

Olukorras, kus peale müüki selgub, et autol on varjatud puudused, võib ostjal olla õigus nõuda auto parandamist, hinna alandamist, kahju hüvitamist ning harvematel juhtudel ka auto tagastamist ja raha tagasi saamist – aga seda mitte iga rikke puhul.

Kalveti sõnul on siin oluline vahe, kas auto osteti ettevõttelt või eraisikult. “Kui auto osteti ettevõttelt, kehtivad ostjale tugevamad õigused kui eraisikult ostes ning esimese aasta jooksul peab müüja tõendama, et viga ei olnud olemas ostuhetkel,” selgitas ta.

“Oluline on aga arvestada, et kasutatud auto puhul ei vastuta müüja iga kulumise või remondivajaduse eest. Auto vanus ja läbisõit võivad kaasa tuua tavapärase kulumise ning sellised puudused ei pruugi olla varjatud vead,” täpsustas Kalvet.

Eraisikult ostes on Kalveti sõnul ostjal sarnased õigused, aga vaidlusprotsess tunduvalt keerulisem. “Eraisikult ostes peab ostja tavaliselt ise tõendama, et puudus oli olemas juba auto üleandmise ajal või selle põhjus oli olemas enne ostu ning see puudus ei ole lihtsalt tavaline kulumine,” lisas ta. 

Mõlemal juhul on aga oluline kirjalikult vormistatud leping, kus on müüja andmed ja müügihind. “Samuti on oluline kontrollida müüja isikut tõendavat dokumenti, et olla kindel, et lepingule on õige nimi lisatud.  

Proovisõidul on Kalveti sõnul kõige olulisem keskenduda nii auto enda seisukorrale kui müüja käitumisele. “Kui sind kiirustatakse takka ja sul ei lasta autot endale valitud auto töökojas üle vaadata, võid eeldada, et müüjal on midagi varjata. Auto tehnilisest olukorrast saab alati parema pildi külmkäivitusega – kui auto on “juhuslikult” juba soe, siis tasub samuti ettevaatlik olla,” pani Kalvet südamele.