Põletustraumade taga on sageli pealtnäha süütud tegevused

Suvekuudel jõudis ERGO kindlustuseni mitmeid juhtumeid, kus põletustraumasid põhjustas hooletu grillimine, lõkke tegemine ning muud lahtise tule ja kuumusega seotud tegevused. Kuigi õnnetused juhtuvad erinevates olukordades, on nende taga sageli pealtnäha süütud tegevused ja tähelepanematus.

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Marit Märgi sõnul pöördutakse põletushaavadega nende poole keskmiselt paarsada korda aastas – kõige sagedamini jaanipäeva paiku. 

Enim saavad kannatada nägu ja labakäed. “Pindmiste põletuste ehk esimese ja teise astme põletuste korral paranevad haavad üldjuhul regulaarse sidumise, spetsiaalsete salvide või haavaplaastrite abil, kuid tõsisemate ja sügavamate põletusvigastuste korral on olnud vajalik ravi ka põletusravikeskuses,” selgitas Märk.

Üks sel suvel toimunud raske põletusõnnetus leidis aset grilli süütamisel, mille käigus süttisid lapse riided. Põletused haarasid umbes 60–70% kehapinnast ja laps vajas ravi intensiivravi osakonnas. „Süütevedeliku kasutamisel võib grill ootamatult suure leegiga süttida ja sünteetilised riided süttivad kiiresti,“ selgitas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. 

Eriti ettevaatlik tuleb Lepvaltsi sõnul olla bensiini kasutamisel – seda ka grillimisele eelnevaid tegevusi tehes. On tulnud ette olukordi, kus eelnevalt on muru niitmise käigus jalanõule bensiini sattunud ja grilli süüdates jalanõud leekidesse lahvatanud. „Selles juhtumis süttisid ka püksid ja kannatanul said viga nii käed kui parem jalg. Naha kahjustus oli nii ulatuslik, et vajas operatsiooni. Kindlustushüvitis taastumisperioodi eest kokku oli 2500 eurot,“ lisas ta. 

Samuti tuleb jälgida, et grilli ümbrusesse ei oleks jäänud tuleohtlikke esemeid ja aineid. Möödunud suvel juhtus näiteks õnnetus, kus grilli lähedusse jäänud atsetoonipudel kuumuse tõttu plahvatas. Kannatanu viidi haiglasse, kus algas pikk taastumisprotsess. 

Kuid ka pealtnäha süütu vahukommi grillimine võib lõppeda põletustega. Näiteks põhjustas kuum vahukomm näole kukkudes tõsise põletushaava. 

Ohtlikke olukordi on tekkinud ka kümblustünnis. „Mees käis kümblustünnis suplemas, kuid tegi pausi, et vahepeal grillida. Tagasi kümblustünni minnes oli vesi vahepeal muutunud nii kuumaks, et mees sai mõlemale jalale põletushaavu. Kannatanu küll jahutas koheselt jalgu külma veega, kuid jalad läksid villi ja järgmine peatus oli juba EMO-s. Tulemuseks mõlemal jalal sääre ja labajala piirkonnas esimese ja teise astme põletushaavad – maksime valuraha hüvitist 500 eurot,“ kirjeldas Lepvalts juhtumit.

Kindlasti tuleks oma grilli seisukorda aeg-ajalt kontrollida, et selle ootamatu lagunemine grillijat ohtlikku olukorda ei paneks. „On juhtunud, et grillimise käigus lõi grillilt põhi lahti ja maandus grillija jalgadele. Kannatanu mõlemad jalad said põletushaavu, mille järel tekkis ka põletik ja jalgadele enam toetada ei saanud. Diagnoosiks kanna ja jala põletus ning söövitus,“ tõi Lepvalts näite.

Enamikku põletusõnnetustest saab vältida ettevaatusabinõudega: grilli ei tohiks süüdata bensiini või liigse süütevedelikuga, tuleohtlikud ained tuleb hoida kuumusallikatest eemal ning lapsi ei tohiks grillimise ajal järelevalveta jätta. Samuti tasub regulaarselt kontrollida grilli tehnilist seisukorda ning jälgida alati kümblustünni vee temperatuuri.