Pikendusjuhe või laadima jäetud tööriist võib tekitada kümnete tuhandete eurode suuruse kahju
26.06.2026
Eri elektriseadmed, näiteks ülekoormatud pikendusjuhe, laadima jäetud akutööriist või rikkis küttekeha on ühed sagedasemad koduse tulekahju põhjustajad, kus kahju võib küündida pea 80 000 euroni, selgub ERGO kindlustuse statistikast.

Päästeameti andmetel on elektriga seotud tulekahjude arv kasvanud jõudsalt. Selle aasta esimese nelja kuuga registreeriti 85 elektriga seotud tulekahju, mida on 49 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Aastatel 2023–2025 sai elektrist alguse kokku 614 hoonetulekahju, neist 392 eluhoonetes. Mullu hukkus ameti teatel kuus inimest elektrijuhtmetest alguse saanud põlengutes.
ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juhi Taavi Köötsi sõnul jõuab ka kindlustuse lauale igal aastal hulk elektriseadmetest alguse saanud tulekahjujuhtumeid, mille kahjusummad ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse. „Tüüpiline juhtum saab alguse seadmest, mida peetakse igapäevaseks ja ohutuks – pikendusjuhtmest, akulaadijast või küttekehast. Just selliste seadmete puhul kipub valvsus kaduma, kuigi rike või vale kasutus võib lõppeda terve kodu hävimisega,“ selgitas Kööts.
Ühel juhul sai tuli alguse köögi töötasapinnalt, kuhu oli ühendatud pikendusjuhe koos röstri ja veekeetjaga. Õnneks avastati tulekahju varakult ja suurem kahju suudeti ära hoida. Sellest hoolimata said hoone ja kodune vara kannatada nii tõsiselt, et kahju ulatus 68 000 euroni. Teisel juhul oli kahju 78 000 eurot, põhjuseks kõrvalhoonesse laadima jäetud pealamp. Puhkenud põleng hävitas osaliselt nii hoone kui ka selles olnud koduse vara.
Enam kui 40 000 euro suuruse kahju korterile ja lisaks üle 10 000-eurose kahju kortermajale tekitas aga magamistoa lakke kinnitatud infrapunaküttekeha rike, mis viis samuti tulekahjuni.
Koos Päästeametiga elektriohutusele tähelepanu juhtiva Elektrilevi käiduvaldkonna juhi Andres Tõnissaare sõnul on suur osa põlengutest ennetatav. „Elektriseadmete soetamisel tasub jälgida, et tootel oleks CE-märgis, ning kasutada seadet rangelt kasutusjuhendi järgi. Pikendusjuhe on mõeldud üksnes väiksema võimsusega seadmetele ja ajutiseks kasutuseks, mitte püsilahenduseks. Liitiumioonakut peab laadima toatemperatuuril, mittesüttival pinnal ja kodus ärkvel olles. Kui pistikupesa kuumeneb, juhe on vigastatud või tunda on sulanud juhtmeisolatsiooni lõhna, tuleb seadme kasutamine kohe lõpetada,“ ütles Tõnissaar.
Mõlema osapoole soovitus on lihtne: elektritöö usalda alati pädevale spetsialistile, vaata juhtmed, pistikupesad ja ühenduskohad regulaarselt üle ning ära jäta kuumenevaid seadmeid ega akulaadijaid järelevalveta. Töökorras suitsuandur annab varakult märku ka siis, kui rike jääb märkamatuks.
Kindlustustooted
Kodukindlustus
