Oluline teada: millist infot kindlustus küsib ja mida kunagi ei küsi

Sellistes mastaapides on tegemist organiseeritud kuritegevusega, mis toob kurjategijatele märkimisväärselt suurt tulu. Pettuste läbiviimiseks kasutatakse avalikest andmebaasidest ja andmeleketest saadud isikuandmeid, tehisaru, ohvri emakeelt kõnelevaid inimesi ning päevakajalisi või hooajaliselt aktuaalseid petulegende, mis teeb pettuste läbiviimiseks loodud legendid usutavaks ja raskesti läbinähtavaks.

Hoolimata erinevatest kasutusel olevatest petulegendidest, on petturite eesmärk üks, võimalikult kiiresti pääseda ligi ohvri rahalistele vahenditele. Selle eesmärgi saavutamiseks sisaldab petukõne järgnevaid tunnuseid:

• Kõne tehakse suure kliendibaasiga ja tuntud teenusepakkuja või riigiasutuse nimel;
• helistaja küsib Sinu tuvastamiseks isikuandmeid või palub sisestada isikutuvastamisevahendi PIN-koode;
• legend sisaldab ohtu rahast või teenusest ilma jääda;
• nõutakse kiiret tegutsemist kõne saajalt.

Petukõnede läbiviijad on saanud korraliku ettevalmistuse võimalike ohvrite psühholoogiliseks mõjutamiseks, et oma eesmärke täita. Kahjuks on nad selles sageli edukad.

Kuidas ennast kaitsta pettuste eest:

• juhul kui saad kahtlase kõne, siis katkesta see kohe;
• ära kunagi jaga oma isikutuvastusevahendite PIN-koode kõne algatajale ega sisesta päringutele, mida sa pole ise algatanud;
• juhul kui oled oma isikutuvastusvahendite PIN-koodid siiski kõne algatajale edastanud, helista kiirelt panka ja vaheta oma isikutuvastusvahendite PIN-koodid.

Juhul kui oled pettuse tõttu rahaliselt kahju kandud, siis teavita sellest kindlasti ka politseid.

Parima klienditeeninduse huvides ja kliendi kindlustusvajaduse välja selgitamiseks pöördub ERGO kindlustus ka proaktiivselt oma klientide poole. Mitte kunagi ei küsi ERGO esindaja Sinult panga kasutajatunnust, kaardiandmeid ega PIN-koode.