Meestega juhtub: kevadised aiatööd toovad õnnetuste laviini

„Koduomanikel näpud sügelevad ja esimeste plusskraadidega asutakse usinalt kõikvõimalikke välitöid tegema. Sageli liigub mõte kiiremini kui näpud ja õnnetused on kerged tekkima,“ lisas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.  

Enamasti saadakse aiatööde käigus kergemaid vigastusi nagu sisselõiked või põrutused, kuid igal kevadel tuleb ette ka raskeid õnnetusi, mis lõppevad mitme kuu pikkuse töövõimetuslehe või jäseme kaotusega. Lepvaltsi sõnul panevad ennast ohtlikesse olukordadesse peamiselt mehed, kes võtavad ette riskantsemaid töid ja kasutavad võimsaid elektritööriistu.

Näiteks kaotas üks mees puulõhkumismasinaga töötades kaks parema käe sõrme. Kindlustushüvitis aitas katta ravikulud ning maksti ka püsiva puude hüvitist – kokku üle 8000 euro. Teine juhtum leidis aset esmapilgul ohutu töö käigus. „Meesterahvas komistas autot pestes ja kõrgsurvepesuri veejuga lõikas läbi kummisaapa, tekitades jalale sügava haava. Kiirabi viis ta haiglasse, kus haav õmmeldi kinni. Päev hiljem tekkis aga põletik, palavik ja mädane haav, mis vajas 14 päeva haiglaravi ning tõi kaasa 51-päevase töövõimetuse. Ilma kindlustuseta oleksid tasulised ravikulud ulatunud ligi 3200 euroni,“ lisas Lepvalts.  

Kuid õnnetused ei piirdu vaid lõike- ja kukkumisvigastustega. Näiteks sai üks mees terrassi katust parandades tõsiselt vigastada, kui sõrgkangiga välja tõmmatud kruvi lendas vastu teise mehe hammast ja purustas selle.

Kõige sagedamini juhtub õnnetusi just igapäevaste aiatööde käigus – okste lõikamisel ja heki pügamisel. „Statistiliselt on meil kõige rohkem ikka kukkumisi – kevadeti just õunapuude otsast,“ lisas Lepvalts, kelle sõnul põhjustavad õunapuud igal kevadel märkimisväärselt palju peavalu, sest lisaks nende otsast kukkumistele, on ette tulnud juhtumeid, kus oks torgatakse kogemata kõrva või silma, põhjustades nii tasakaaluhäireid kui silmavigastusi.

Kuigi paljusid õnnetusi saab ennetada hoolika ja läbimõeldud tegutsemisega, tuleb ette ka olukordi, mida on keeruline või lausa võimatu ette näha. Sageli mängib õnnetustes rolli ka liigne kiirustamine. Kevadine töötahe on suur ning korraga võetakse ette liiga palju, unustades seejuures elementaarsed ohutusnõuded. Lepvalts soovitab enne suuremat välitööde hooaega kontrollida üle töövahendid ja veenduda nende ohutuses. Samuti tuleks kasutada kaitsevahendeid, nagu kindaid ja kaitseprille. Oluline on hinnata realistlikult oma oskusi ning võimalusel vältida ohtlike tööde tegemist üksi.