Kindlustusjuhtumid Eestist, mis muutsid sekunditega inimese elu

ERGO kindlustuse statistika näitab, et kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid on erinevad traumad nagu põrutused, luumurrud ja põletused. Lõviosa õnnetustest juhtub kodudes, kus kukutakse treppidelt või redelilt, kevadel sagenevad ka aiatööde käigus saadud vigastused. „Iga õnnetus mõjutab inimese elu ja sageli ka toimetulekut, sest pealtnäha lihtsast õnnetusest taastumine võib võtta oodatust kauem aega,” ütles ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse portfelli juht Alice Karula. Kui kergemad murrud ja põrutused paranevad enamasti mõne kuuga ning inimene saab jätkata endist eluviisi, siis raskemad on juhtumid, mis põhjustavad püsiva vigastuse. “Inimesel võivad tekkida ka täiendavad rahalised väljaminekud, ta ei saa töötada ja seetõttu võib väheneda pere sissetulek,” selgitas Karula.

Karulale meenub juhtum, kus meesterahvas tõmbas endale selja tagant raske ukse hooga vastu kanda ja purustas sellega oma kannaluu. Kuigi võiks arvata, et see vigastus paranes kiiresti, siis tegelikkuses tuli mehel jääda pooleks aastaks töövõimetuslehele. Õnnetusjuhtumikindlustuse päevaraha hüvitis aitas tal haiguslehel olles säilitada tavapärase sissetuleku. Lisaks maksis kindlustus talle kahe luumurru eest valuraha summas 3000 eurot ja tasus 1500 euro väärtuses ravikulusid.  

Sageli tehakse ka kodus kergemaid remonditöid mõtlemata, et see võib kaasa tuua raske õnnetuse. „Meie praktikas oli juhtum, kus kodu remondi käigus läks üks ehitusnoa teradest pooleks ja lendas mehele silma. Silmanägemist kahjuks taastada ei olnud võimalik, kuid õnnetusjuhtumikindlustus hüvitas tema ravikulud ja maksis püsiva puude hüvitist,” meenutas Karula. 

Püsiva puude hüvitise summaks on Karula sõnul mõistlik valida vähemalt kuue aasta netopalk. Näiteks Eesti keskmist palka teeniv inimene võiks hüvitise summaks valida vähemalt 100 000 eurot. „Eelpool mainitud juhtumil oli kindlustatu valinud selleks ainult 20 000 eurot ja ühest silmast pimedaks jäämise hüvitiseks saime maksta 50% püsiva puude hüvitise kindlustussummast ehk 10 000 eurot,” selgitas Karula kahjuhüvitise summa määramise loogikat. Kuna hüvitis sõltub otseselt kindlustussummast, oleks suurema kindlustussumma korral makstud ka suuremat hüvitist. 

Ootamatult tõsiseid tagajärgi võivad tuua ka redelitelt kukkumised. „Üks agar majaomanik puhastas näiteks kodus vihmaveerenne, kuid libises ja kukkus redelilt näoga vastu kiviparketti. Kukkumise tagajärjeks olid mitmed lõualuu murrud, ninaluumurd ja hambavigastused,” meenutas Karula. “Luumurdude eest maksis kindlustus hüvitist 1500 eurot ning pea aasta kestnud hambaravi kulud summas 12 000 eurot kattis samuti kindlustus,” lisas ta. 

Kurbade tagajärgedega õnnetusi juhtub endiselt ka tundmatus kohas vette hüppamisel. “Alles eelmisel suvel lõppes üks vettehüpe tõsiste vigastustega – otse vee all oleva kivi peale hüpanud noormees murdis mõlema jala luud ja oli ligi aasta töövõimatuslehel. Mõned vigastused paranesid, kuid mõned põhjustasid jäädava kahjustuse,” lisas Karula. Tänu kindlustusele säilitas noormees aasta jooksul oma harjumuspärase sissetuleku, samuti kattis kindlustus tekkinud ravikulud ja maksis valuraha ning hüvitist tekkinud püsiva vigastuse eest – kokku 18 000 euro väärtuses. 

Kui paljud õnnetused on teadliku ja ettevaatliku käitumisega ennetatavad, siis on ka juhtumeid, mille eest inimene end kaitsta ei saa. Igal aastal tuleb ette tõsiste tagajärgedega loomarünnakuid, mis lisaks pikale taastumisele võivad põhjustada ka püsivaid tervisekahjusid.  

Karula tõdeb, et õnnetusjuhtumikindlustus ei aita küll valu leevendada, kuid on rahaliseks abiks ootamatute vigastuste korral, et inimene saaks keskenduda ravile ja taastumisele. „Püsiva tervisekahjustuse korral annab kindlustushüvitis rahalise puhvri, et tulla toime finantskohustuste või täiendavate kulutustega näiteks kodu ümberehitusel,“ selgitas ta.