Kindlustuse kahjusummad kasvavad

Kuigi 2024. aasta suvi ja sügis olid ilma poolest veidi rahulikumad, siis suur temperatuuri kõikumine talvekuudel põhjustas nii kodudes kui liikluses palju kahjusid. Tavapärasest rohkem oli torustike külmumisi, mis tõid endaga kaasa ka suuremad kulud tekkinud kahjude taastamiseks.

Umbes kolmandiku kõigist kodukindlustuse juhtumitest moodustasid veekahjud – kokku maksti veekahjude likvideerimiseks välja ligi 2,5 miljonit eurot. „Tavaliselt oli põhjuseks purunenud toru, lekkiv survevoolik, rikkega pesu- või nõudepesumasin või boiler,” loetles ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. 

Korterites oli sagedasti põhjuseks ka ülemise naabri juurest alguse saanud veeleke. Lepvalts meenutab juhtumit, kus 5. korruse korteris purunes radiaatori ühendusliitmik, mille tõttu sai 4. korruse korter väga ulatusliku veekahju. Kahjustada sai nii siseviimistlus kui ka sisustus, kogukahjuga 21 000 eurot. „Sellistes olukordades päästab ootamatutest väljaminekutest vastutuskindlustus, mis aitab muuhulgas hüvitada ka veeleketest põhjustatud kahjud alumistele korteritele,” lisas ta.

„Kui 2023. aastal moodustasid loodusjõududest tingitud kahjud kodukindlustuses 10%, siis 2024. aastal oli ilmataat veidi leebem ja neid kahjusid oli kodukindlustusjuhtumites umbes 6%,“ ütles Lepvalts. Loodusjõudude kahjusid oli kõige enam augustis, mil Tartut tabas tohutu paduvihm: suur sademete hulk ujutas üle autoteed ja vett kogunes lühikese ajaga nii palju, et seda tuli ka kaevuluukidest välja. Kalleim veekahju tabas tol päeval üht Tartu muuseumit, mille kahjud jäid 50 000 euro väärtusesse.

Kaks kolmandikku kõigist kahjudest moodustasid tavapäraselt sõidukitega seotud kahjud, millest pool on liiklusõnnetuste kahjud. „Keeruliste ilmastikuolude tõttu oli mullu 12. jaanuaril palju libeduse tõttu teelt välja sõitmisi ja mitme auto omavahelisi kokkupõrkeid, näiteks Tallinna ringteel toimus 25 sõidukiga liiklusõnnetus,“ meenutas Lepvalts. Kokku maksti sõidukitega seotud kahjusid välja 31,5 miljoni euro väärtuses, mida on eelmise aastaga võrreldes ligi 5% rohkem. Kulude tõusu taga on nii raskemad õnnetusjuhtumid kui ka kallinenud remondikulud. Ligi 40% kaskokahjudest moodustavad esiklaasi kahjud, ühtekokku hüvitati klaasikahjusid 2,6 miljoni euro eest.

Õnnetusjuhtumite väljamaksed kasvasid pea 5% ja seda paljuski kukkumiste tõttu – kaks kolmandikku kahjudest olid olmetraumad, millest omakorda pooled juhtusid kukkumise tagajärjel. „Kui talvel kukutakse peamiselt libeduse tõttu, siis suvel ja kevadel kaob tasakaal ka niisama õues toimetades või välitöid tehes,“ lisas Lepvalts. „Kõige enam kukutakse redelilt või rattalt, aga viga saadakse ka erinevate asjade otsa astudes, kinni jäädes või peale istudes. Ka tööõnnetuste puhul juhtub kõige sagedamini traumasid just kukkudes.“ Sarnaste õnnetuste puhul korvab kindlustus lisaks tervisekassa poolt katmata ravikuludele, ka saamata jäänud tulu iga töövõimetuslehel oldud ravipäeva eest ja väljastab tervisekahjustuse valuraha ehk ühekordse hüvitise.

Möödunud aastal suurenes ka reisikahjude arv, millest üle poole moodustasid reisitõrke kahjud. Sageli olid need seotud lennuplaani muutustest tingitud reisi katkemistega. Näiteks oli juhtum, kus lennufirma teatas Tallinn-Milano lennu tühistamisest, mistõttu tuli 5-liikmelisel perel Egiptusesse jõudmiseks muuta reisiplaani ja soetada uued piletid ning muuta majutuse kuupäevi. Lisakulud hüvitati summas 3280 eurot.