Järelvalveta sokk võib tuua kaasa mitmetuhande euro suuruse raviarve

ERGO kindlustus hüvitab igal aastal üle poole tuhande lemmiklooma raviarve. Lemmikutega pöördutakse veterinaari poole väga erinevate põhjustega. Sagedasemad mured on seedetrakti haigused, nahaprobleemid, kõrvapõletikud, liigesehaigused ning erinevad traumad.

Tuleb ette juhtmeid, kus lemmikud satuvad kliinikusse sissesöödud võõrkehade tõttu. Üks sagedasemaid „süüdlasi“ on pahaaimamatult põrandale või toolile jäetud sokk.

“Kui kliinikusse pöördutakse teadmisega, et loom on midagi sisse söönud, tehakse tavaliselt röntgen, et võõrkeha asukoht kindlaks teha. Seejärel otsustatakse, kas kutsuda esile oksendamine, teha maoloputus või eemaldada võõrkeha kirurgiliselt. Kui loomaomanik ei ole allaneelatud esemetest teadlik, tuleb probleemi põhjuse väljaselgitamiseks sageli teha lisaks vereanalüüse ja muid uuringuid,” selgitas ERGO varakahjude osakonna juht Taavi Kööts.

Lihtsamatel juhtudel piisab võõrkeha kättesaamiseks oksendamisest või ootamisest, et see loomulikul teel seedekulgla läbiks. Esmaabina tohib oksendamist esile kutsuda vaid siis, kui tegemist ei ole terava esemega ja mürgisest ainest on möödas maksimaalselt 1–2 tundi. Kõige turvalisem on pöörduda selleks kliinikusse, kus saab ette võtta maoloputuse või operatsiooni juhul, kui võõrkeha on juba soolestikus või maos. Kliinikus küündivad säärased raviarved kiiresti aga kolme-neljakohaliste summadeni.

Köötsi sõnul erinevad tervisemured sageli ka sõltuvalt koera suurusest. „Suurekasvuliste koerte puhul näeme rohkem liigesehaigusi, samas kui väiksemate tõugude omanike pöördumised on sagedamini seotud erinevate nahaprobleemidega,“ selgitas ta.

Levinud on ka traumadest tingitud kahjujuhtumid. Vigastused tekivad sageli mänguhoos või õnnetuste tagajärjel. „Oleme näinud juhtumeid, kus koer kukub trepist ja murrab roideid või vigastab diivanilt alla hüpates liigest sedavõrd tõsiselt, et vajab operatsiooni,“ tõi Kööts näiteid.

Lisaks lemmiklooma haigustega seotud kahjudele puutub kindlustus kokku ka looma tekitatud kahjudega. Enamasti puudutavad sellised juhtumid naabri vara kahjustamist, näiteks ukse kraapimist või mööbli närimist. Tõsisemad on aga juhtumid, kus loom ründab inimest. „Õnneks on selliseid juhtumeid meie praktikas vähe, kuid isikukahjude korral võivad ravi- ja kahjunõuded kujuneda väga suureks,“ ütles Kööts.