Ise-ehitatud kaminate meistriklass: ventilatsiooni suunatud suits põletas pool kortermaja maha

Peamiseks probleemiks on küttesüsteemide hooldamata jätmine, tuha valesti hoiustamine ja põlevvedeliku kasutamine tule süütamisel. Suurimaks murekohaks on aga eriskummalised küttelahendused, mis võivad nii koduomanikele kui ka nende naabritele eluohtlikuks osutuda. „Kõige ohtlikumad on oma peaga valesti ehitatud küttesüsteemid – näiteks on nii mõnedki ise kaminat ehitades läinud seda teed, et suitsu väljajuhtimiseks võetakse kasutusele ventilatsioonišaht,“ lisas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. 

Keskmine hooletust kütmisest tekkinud kahju jääb 4000 euro kanti, kuid suurimad kahjunumbrid ulatuvad ERGO kindlustuse andmetel sadade tuhandete eurodeni.

Ühes kõige hiljutisemas juhtumis paigaldas korteriomanik omale korterisse puuküttega kamina ja ühendas selle samuti ventilatsiooniga. Ventilatsioonišahtid ei ole aga mõeldud kuumade gaaside juhtimiseks, mistõttu põletas korteriomanik pool maja maha – hävines lõviosa kortermaja katusest ja kogu maja sai tulekustutusvee tõttu kahjustada. „Õnneks keegi viga ei saanud, kuid paljud elanikud ei saanud pikalt oma korterites elada ja konkreetse juhtumi kahjud küündisid sadadesse tuhandetesse eurodesse,“ lisas Lepvalts.

Päästeameti sõnul võib ka kõigi reeglite kohaselt ehitatud, aastaid ohutu küttesüsteemi hilisemate siseviimistlustöödega tuleohtlikuks muuta – näiteks sauna leiliruumis voodrilaua lisamise või väljavahetamise käigus. Probleemid võivad ennast ilmutada ka peale omanikuvahetust ja mõnda aega kestnud küttesüsteemi kasutamist. 

Iga kütteperioodi alguses on oluline küttesüsteemid ka korralikult ära puhastada, et vältida tahma- ja pigipõlengud. „Kui eramaja omaniku oskused lubavad ja vahendid on olemas, siis võib oma maja korstnat ka ise pühkida, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda puhastama ja kontrollima ka kutseline korstnapühkija. Korter-, rida- ja paarismajades peavad kutselised korstnapühkijad käima aga igal aastal,“ selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Lisaks küttesüsteemide hooldamata jätmisele on üheks levinud veaks tuha valesti ladustamine. „Päästjad on küllalt kokku puutunud põlengutega, mis on alguse saanud seetõttu, et mitte täielikult jahtunud tuhk on asetatud kilekotti, pappkarpi või plastämbrisse ning jäetud see toanurka vedelema. Soojas tuhas peituvad aga veel sädemed, mis süütavad esmalt põlevmaterjalist hoiunõu ja ümbruse, kus see nõu asub,“ hoiatas Taavet.

Ohtlikud on ka üleni metallist kütteseadmed ja ühenduslõõrid või muude metallist detailidega kütteseadmed nagu näiteks õhkküttekamin, kerisega saunaahjud, bullerjan ja malmkamin. „Samuti on ohtlik, kui korstna asemel on ühekordse seinaga metallist toru, mis on ka seadusega keelatud – metallist ühenduslõõr ei tohi läbida ühtegi ehituskonstruktsiooni sh puitkonstruktsioonis ning nende puhul tuleb arvestada suurema tuleohuga ümbritsevale,“ lisas Taavet.

Päästeamet paneb kütteperioodi valguses südamele:

• Väldi üle kütmist! Kui ühest ahjutäiest ei piisa, ära pane uut ahjutäit puid koldesse, vaid küta ahju kaks korda – hommikul ja õhtul.
• Tuuluta kütmise ajal tuba! Toas olev värske õhk soojeneb paremini, kui vana õhk – kõige õigem on hoida aken kütmise ajal tuulutusasendis.
• Ole puidubriketiga ettevaatlik – see annab kõva kuumust, lõhkudes samal ajal šamottkivist pliite, ahjusid ning kaminaid. Vajadusel võib puitbriketti kasutada keskküttekateldes või valmis metallpliitide kütmiseks.
• Ära sulge siibrit liiga vara ega küta pooliku siibriga – küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs, et oleks korralik tõmme ja ei tekiks ohtu vingugaasi mürgistuseks.