ERGO kindlustus: tööandja tervisekulu maksuvabastuse summa on ajale jalgu jäänud

Möödunud aasta lõpul viis ERGO kindlustus koostöös portaaliga CV.ee läbi uuringu, millest selgus, et 82% vastajatest soovivad oma tööandjatelt täiendavat ravikindlustust. Tööandja ravikindlustust peetakse tugevaks konkurentsieeliseks, mis võib mõjutada ka töökoha valiku otsust. Pea pooled vastanutest (46%) tõid välja, et töökohtade valimisel on eraravikindlustuse olemasolu nende jaoks väga oluline.

Kuigi tervisekindlustust motiveeriva paketina pakkuvate tööandjate osakaal on järk-järgult suurenenud, on nende koguarv siiski tagasihoidlik. Kahjuks on ka ettevõtteid, kes on tänases keerulises olukorras majanduslikel põhjustel tööandja ravikindlustuse pakkumisest loobunud. Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel kasutab praegu maksusoodustust umbes 9% kõigist tööandjatest (1484 tööandjat 2024. aastal), millest saavad kasu üle 60 500 töötaja.

Täna saavad tööandjad igale töötajale maksuvabalt pakkuda 400 euro ulatuses tervise- ja spordihüvesid aastas. "See summa pole kahjuks seitse aastat muutunud, kuigi hinnad ja maksud on kordades tõusnud. Arvestades, et tööandjad on valmis oma inimeste tervise nimel rohkem panustama, tuleks neile selleks rohkem võimalusi luua," sõnas ERGO kindlustuse ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk.

Samuti on Lüüs-Likki sõnul Eesti inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel kasvutrendis, mistõttu on tervisekulu maksuvabastuse summa tõstmine vajalik lisameede meie inimeste tervise eest hoolitsemiseks ja haiguste ennetamiseks.

Alates 2018. aastast, mil maksuvabastuse piir on püsinud 400 eurot aastas, on tervishoiusektori teenuste inflatsioon olnud ligi kahekordne. Lisaks on pikenenud ravi ooteajad ja halvenenud ravi üldine kättesaadavus. Alates 2018. aastast on ka terviseteenuste hinnad märgatavalt kasvanud, mistõttu ei saa enam 400 euroga pakkuda endises mahus ja klientide ootustele vastavat eraravikindlustuse lepingut. 

"33 eurot kuus maksuvaba tervisekulu piir ei ole kindlasti piisav spordi- ega raviteenuse ostmiseks ning kasvatab olulisel määral Eesti inimeste omaosalust kulude katmisel," lisas Lüüs-Likk. "400 euroga ei ole võimalik katta mõlemat ehk nii spordi- kui eraravikindlustuse kulu – seega tuleb töötajal valida, kas kasutada tööandja pakutavat tervisekulu hüve sportimisele, olles vigastuse korral valmis tasulise raviteenuse vajaduse tekkimisel kulu ise kandma või valida ravikindlustus, tasudes sportimise kulu omavahenditest." 

Võttes arvesse elukalliduse taset, inflatsiooni ja tervisekassa kindlustuse omaosaluse kasvu, tuleks Lüüs-Likki sõnul maksuvabastuse piiri kindlasti tõsta. Positiivse näite ja eeskujuna toob ta esile Läti ja Leedu, kus on kindlustatute numbrid täna oluliselt suuremad ning tööandja poolt sõlmitud eraravikindlustus lausa igal teisel töötajal. Seda soodustavad ka kõrgemad maksusoodustused – Leedus kuni 10% kogu palgafondist aastas ja Läti 750-eurone aastasoodustus.