Baltimaid räsinud torm tõi enim kahjusid lõunanaabritele

Kõige rängemalt tabasid ERGO kindlustuse andmetel loodusjõud Lätit ja Leedut, kus tugev tuul ja langenud puud kahjustasid nii hooneid kui sõidukeid ja põhjustasid elektrikatkestusi, mis häirisid ka ettevõtete tegevust.  

Kuigi tormikahjude hüvitamise avaldused alles laekuvad, on tänaseks ERGO Lätis registreerinud juba üle 250 kahjujuhtumi ja Leedus ligi 1000. Eestis oli mõju oluliselt väiksem – kokku teatati 43 kahjujuhtumist kogusummas ligikaudu 62 000 eurot.

„Eestis oli suurem osa kahjudest seotud paduvihmaga, mis põhjustas hoonete lekkeid. Erinevalt Lätist ja Leedust oli Eestis tugeva tuule ning langenud puude tõttu tekkinud kahjustusi vähem. Enim kannatada saanud piirkonnad jäävad Lääne-Eestisse ja saartele,“ ütles ERGO Eesti kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Lätis moodustavad ligikaudu 80% kõigist ERGOle esitatud kahjudest varakahjud, mille põhjuseks on hoonetele, katustele, piirdeaedadele ja muule varale langenud puud, oksad või tugevad tuuleiilid. Võrdlemisi vähem on esitatud kahjusid, mis on seotud hoonete üleujutamisega tugeva vihmasaju tõttu. Samuti paistab Lepvaltsi sõnul tänavu silma, et inimesed olid paremini kindlustanud oma aedades ja hoovides asunud esemeid, nagu batuudid, kümblustünnid ja muu vara, mis varasemate tormide ajal sageli tuule tõttu kahjustada sai.

Tormi käigus murdus palju puid, eriti mände ja kaski, mistõttu olid hoonetele ja sõidukitele tekitatud kahjustused sageli ulatuslikud. Näiteks on Lätis suurim kaskokahju seotud sõidukile langenud puuga, mille kahju suurus ulatub 60 000 euroni. Kahjustused on nii suured, et sõiduk tuleb tõenäoliselt maha kanda. Selliseid juhtumeid on ERGO Lätis registreerinud vähemalt kolm. Suurim varakahju on seotud eramajaga, millelt torm viis ära katuse – kahju ulatub 50 000 euroni.

Praeguseks on üle Baltikumi enim esitatud kaskokindlustuse nõudeid, kuid lähiajal oodatakse täiendavaid varakahjude teateid keerukamate juhtumite kohta, mille puhul võtab kahjude ulatuse hindamine rohkem aega. Eesootav nädal võib tuua ka n-ö teise kahjuteadete laine, kuna paljud said alles nädalavahetusel oma suvilad ja maamajad üle vaadata. 

Lisaks on Lätis ja Leedus registreeritud juhtumeid, kus elektrikatkestuste tõttu lakkasid töötamast kaupluste ja apteekide külmseadmed. Selle tulemusena riknesid toiduained ja ravimid, põhjustades ettevõtetele täiendavaid kahjusid ning tuues esile varugeneraatorite olulisuse kriisiolukordades.

Erinevalt varasematest tormidest registreeriti Lätis seekord ka üks õnnetusjuhtumikindlustuse juhtum, kus inimene sai tormi ajal kukkumise tagajärjel vigastada.

„Et kahjude käsitlemine ja hüvitiste väljamaksmine kulgeks võimalikult kiiresti, soovitame klientidel lisada kahjuteatele fotod kahjustustest ning võimaluse korral ka esialgsed kuluhinnangud. Mida täpsem ja täielikum on esitatud info, seda sujuvamalt saab kahju menetleda,“ rõhutas Lepvalts. 

Loodusõnnetuste mõju on Lepvaltsi sõnul viimastel aastatel selgelt kasvanud. „Kuigi möödunud aasta oli Baltikumis erakordne selle poolest, et suuri torme ja muid äärmuslikke ilmastikunähtusi esines vähem, on pikemas vaates tormide, rahe ja teiste ilmastikust põhjustatud kahjude arv ning ulatus olnud kasvutrendis. Seetõttu tasub inimestel üle vaadata, kas nende kindlustuskaitse vastab tänastele riskidele. Loodusõnnetustest põhjustatud kahjud on üldjuhul kaetud nii kodu- kui ka kaskokindlustuse põhikaitsetaga,“ lisas Lepvalts.