Autot nokkiv kurg tekitas ootamatu kaskokahju

Enim kokkupõrkeid toimub Eesti teedel kitsede, kährikute, rebaste ja teiste väikeloomadega. Statistiliselt vähem õnnetusi leiab aset suuremate ulukite nagu põtrade, metssigade, hirvede ja karudega.

Kuid oht võib varitseda ka oma koduhoovis – näiteks pöördus ERGO kindlustuse poole inimene, kelle 1300 euro suurune kahjujuhtum oli isegi pika staažiga ERGO kahjukäsitlejatele ootamatu. Klient väitis, et tema auto kapott ja põrkeraud on saanud vigastada, sest neid nokkis vihane kurg. Tõestuseks, et tegemist pole väljamõeldisega, esitas kannatanu videovalvekaamera salvestuse, mis paljastas kure arusaamatu käitumise.

Kui metsloomadega on selge, et tekitatud kahju ei saa kelleltki välja nõuda, siis koduloomade puhul vastutab kindlustusjuhtumi korral nende omanik, kes on kohustatud tagama turvalisuse nii loomale kui ka kõigile teistele.

"Kuigi koduloomadega seotud kokkupõrkeid on üldiselt vähe, siis tuleb neid siiski igal aastal vähemalt kümmekond ette ja praktika näitab, et nende kulud võivad olla isegi suuremad kui metsloomade puhul," lisas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Lepvaltsi sõnul võib näiteks kokkupõrge suurema koeraga põhjustada autole sama suure kahju kui kokkupõrge kitsega. Kitsedest ohtlikumad on aga suuremad koduloomad, kes võivad lahti pääsedes teedel korraliku kaose tekitada.

ERGO praktikas on paar õnneliku lõpuga juhtumit, kus lahti on pääsenud nii hobused kui lehmad. Näiteks on olnud juhtum, kus juht sõitis külavaheteel autoga ja lahti pääsenud hobused ründasid sõidukit, lüües seda kapjadega ja hammustades plastdetaile. Kahju ulatus 10 000 euroni, mille pidi hüvitama hobuste omanik.

Samuti on tee peale ootamatult sattunud lehmakari. Kuna väljas oli pime, märkas juht loomi alles viimasel hetkel ja tekitas lehmakarjale pöördumatu kahju ning autole üle 5700 euro suuruse kahju.