Autojuhid hädas: autoabi vajadus kasvas tänavu enam kui poole võrra

Sõidukiabi osutaja Roheline Laine andmetel kasvas autoabi vajadus 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt – jaanuaris ja veebruaris tuli lahendada poole rohkem juhtumeid kui aasta varem. 

Lõviosa juhtumitest moodustavad tehnilised rikked: enim tuli ette akuprobleeme, elektroonikavigu ja mootori tõrkeid. Samuti oli käivitusabivajadus väga suur, kohati lausa kolm korda suurem kui möödunud aastal.

Rohelise Laine operatsioonide juhi Toomas Salumaa sõnul on aina suurema käivitusabivajaduse üheks põhjuseks vananev autopark. „Eesti on üks Euroopa vanima autopargiga riike, kus keskmine sõiduk on üle 15 aasta vana. Akud kaotavad ajaga mahtu ja kui talvel tehakse külmaga ainult lühikesi sõite, siis generaatorid ei jõua taastada aku laengut, mis oli käivitamiseks kulutatud ja akud surevad välja,“ selgitas Salumaa.

Kevade lähenedes suureneb oluliselt ka klaasikahjude arv – lumi sulab ja teedele ilmuvad klassikalised „lendavad kivid“, mis kipuvad autode klaase ohustama. Kui jaanuaris-veebruaris on klaasikahjusid võrdlemisi vähe, siis märtsis moodustasid klaasikahjud 40% kõigist ERGO kindlustuse kaskokahjudest.

ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul on varakevadised juhtumid sageli seotud ööpäevastest temperatuurikõikumistest tulenevate muutlike teeoludega, samuti võib liiklemise teha keeruliseks ka pimestav päike.

„Selle aasta esimese kvartali suurimad kahjud jäid 20 000–25 000 euro vahemikku, mille puhul oli tegemist ristmikul toimunud sõidukite kokkupõrkega, sagedased olid ka parklates toimunud otsasõidud,“ lisas ta. Ühe näitena toob Lepvalts välja ka juhtumi, kus arvatava süütamise tagajärjel süttis maja juures auto põlema ja hävis täielikult – kahju suurus ulatus 20 000 euroni. 

Märtsi saabudes tõusid tänavu oluliselt ka rehvikahjud, mis olid tingitud löökaukudest ja rõhukaost rehvides. Võrreldes veebruariga oli märtsis rehvikahjusid üle kolmandiku võrra rohkem kui veebruaris, mis on Salumaa sõnul peale lumiseid talvi tavapärane. 

Salumaa sõnul on vaatamata väljakutsete suurenemisele tänavu kevadesse üleminek olnud siiski märksa sujuvam kui varasematel aastatel. „Näiteks üleujutustest pole sel aastal peaaegu üldse teateid laekunud, samuti pole olnud märkimisväärseid juhtumeid, kus masinad oleksid pehmel pinnasel kinni jäänud – tundub, et teed on antud konteksti arvestades sel kevadel hästi vastu pidanud ja ilm on olnud leebem,“ arvas ta.