Aina enam inimesi otsib oma tervisemuredele lahendusi eraravikindlustusega

Tervisekassa andmetel on selle aasta aprilli seisuga Eestis üle 80 000 ravikindlustamata inimese. Kui inimesel puudub ühel või teisel põhjusel riiklik ravikindlustus, on tal võimalik sõlmida kas tervisekassa või kindlustusseltsiga vabatahtlik ravikindlustuse leping ja ERGO ravikindlustuse tootejuhi Anneli Brandti sõnul on aina enam inimesi sellest võimalusest kinni haaranud.  

Tervisekassaga saab lepingu sõlmida juhul, kui oled eelneva kahe aasta jooksul vähemalt 12 kuud olnud varasemalt kindlustatud ning selle kindlustusmakse suurus sõltub Eesti keskmisest brutopalgast, mis teeb hetkel kvartalimakseks ligi 770-eurot.

Kindlustusselts varasemat kindlustust ei nõua. Maksumus oleneb valitud kaitsete arvust ja limiitidest, samuti ka kindlustatu vanusest – näiteks 30-aastase kodaniku keskmine kvartalimakse jääb keskmiselt 180 euro kanti. „Mida noorem on kindlustatud isik, seda väiksem on tema kindlustusmakse. Lisaks annab varakult sõlmitud ravikindlustuse leping kindlustatule ka suurema kaitse, sest katab rohkem võimalikke tulevikus tekkivaid haiguseid,“ selgitas Brandt.

Eraravikindlustust ei sõlmita aga enam ainult riikliku ravikindluse asemele, vaid ka sellele lisaks. „Pikad ravijärjekorrad ja arstide puudus on tekitanud olukorra, kus inimestel on aina tihedamini vajadus pöörduda oma muredega erakliinikutesse, mida tervisekassa kahjuks ei kata,“ lisas Brandt. „Need on enamasti seotud kiireloomuliste muredega, mille puhul ei taheta erakorralise vastuvõtus tunde oodata, vaid soovitakse otse arsti vastuvõtule pääseda.“

Enim tunnevad täna eraravikindlustuse vastu huvi 31-40 aastased (36%) ja neile järgnevad 21-30 aastased (27%). Kõige tihedamini kasutatakse kindlustust hambaravi, profülaktiliste tervisekontrollide ja ambulatoorse eriarstiabi kulude katmiseks. „Inimesed on oma tervise osas palju teadlikumad ja võtavad ise vastutuse, mida näitab ka suurenenud huvi just profülaktiliste uuringute ja vaktsineerimiste osas,“ lisas Lüüs-Likk. „Samuti on töövormid ajas oluliselt muutunud ja aina enam on tööturul vabakutselisi töötajaid, kes peavad ise oma tervise kindlustama.“