Veeavariist tekkinud kahjud võivad küündida sadadesse tuhandetesse

17. november 2023

ERGO kindlustuse äriklientide tänavused suurimad veekahjud ulatuvad mitmekümne tuhande euroni. Sellised kahjud algavad sageli väikestest valedest otsustes äriruumide planeerimisel. Näiteks võib peasüüdlaseks jääda kõigest paar eurot maksev WC loputuskasti survevoolik. „Pole harvad juhtumid, kus mõned eurod maksev ese on purunedes põhjustanud mitmekümne tuhande euro väärtuses kahjusid,“ nentis ERGO kindlustuse ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.

Veekahjuga koos tuleb üldjuhul arvestada ka vastutuskahjuga. See tähendab, et kui mistahes põhjusel puruneb mõni toru, võib see lisaks sündmuspaiga põranda ujutada üle ka alumiste naabrite ruumid. Kui seal jäävad vee kätte näiteks tootmisseadmed, võivad kahjud küündida juba sadadesse tuhandetesse. „Meie praktikas on ette tulnud ka olukordi, kus radiaatori leke viib mitusada tuhat eurot maksvate seadmete kahjustumiseni,“ tõdes Makienko.

Kallimate seadmete puhul, mis on oma olemuselt vee suhtes tundlikud, oleks omanikul mõistlik uurida, et kas selle masina kohal ei ole näiteks ülemisel korrusel kellegi vannituba, WC või köök. Kuna nendes ruumides on enamasti mitmeid seadmeid, mis on ööpäev läbi veega survestatud. Isegi kui kõik on kindlustatud, tekib veeavarii korral ikkagi tööseisak – seadmete remont või väljavahetamine võtab alati oma aja.

Kui ettevõte kasutab laopindadena keldriruume, tuleks samuti mõelda, kas laokraam on ikka ülemiste naabrite veekahjude eest kaitstud. „Meil on olnud juhtumeid, kus keldrikorrustel asuvad poed, laod või väikeärid ladustavad oma kaupu otse põrandal. See ei ole aga mõistlik. Kaubad võiksid olla maast vähemalt nn euroaluse kõrgusel ehk umbes 12 sentimeetrit põrandast kõrgemal,“ soovitas Makienko. 

ERGO kindlustuse kogemus näitab, et veekahjude eest pole kaitstud ka kõige uuemates majades toimetavad ettevõtted, sest avariisid tuleb ette igas vanuses hoonetes. Alati ei pea veekahjude tekkeks toru isegi purunema, mõnelgi juhul on ulatuslik veekahju tekkinud torudele kogunenud kondensaatveest. „Kui valite seadmetele kohta, heitke alati korraks pilk ka lakke,“ rõhutas Makienko.

Tehnoloogia on arenenud ja kasutada saab ka veelekke andureid, mis enamasti paigaldatakse põrandale või vastu pinda, mis võib märjaks saada. Kui põrandale tekib vesi, märgub andur ja hakkab tööle. On ka olemas n-ö targemaid andureid, mis on ühenduses kraaniga ja keeravad selle veelekke korral kinni. Selline süsteem on aga üpris kallis. Veekahju ennetamiseks on endiselt kõige olulisem oma varale hoones ja rendipinnal võimalikult sobiv koht leida ehk eemale potentsiaalselt lekkivatest torudest ja kõrgemale põrandale kogunevast veest. Mõne eriti kalli ja tundliku seadme puhul tasuks kaaluda ka seadme kohale topelt lae ehitamist.

Mõned soovitused veekahjude vältimiseks:

• Veendu vähemalt korra aastas visuaalselt, et hoone torustik oleks korras, ei oleks roostet või mustust.
• Metalltorude eluiga on üldiselt 50 aastat ehk selle täitumisel on riskid oluliselt kõrgemad.
• Ära paiguta mistahes kaupu otse põrandale.
• Kallite seadmete soetamisel/paigutamisele mõtle, mis asub korrus või kaks kõrgemal.
• Veendu, et sul oleks varakindlustus ja vastutuskindlustus, mis kataks veekahju, mille eest võiks vastutavaks pidada hoone omanikku või rentnikku.
• Torustiku vanus võib mõjutada kindlustuslepingus omavastutuse suurust.
• Tutvu oma rendilepinguga: kes ja millises mahus vastutab kahjude korral ja kuidas on lepitud kokku varade kindlustamine.