Värskele koduomanikule: laenukindlustusest ei piisa, pere kaitseb elukindlustus
12. jaanuar 2024
Kuivõrd õnnetusi välistada ei saa, on ainus võimalus meelerahu tagamiseks riskid ära kindlustada. Pangast laenu võttes pakutakse värskele koduomanikule enamasti kaasa ka laenukindlustust, mõnel puhul on see isegi kohustuslik. ERGO elu- ja ravikindlustuse portfelli juht Anneli Brandti sõnul on laenu kindlustamine kindlasti mõistlik samm, see annab turvatunde, et tulevikus tekkida võivas täbaras olukorras ei kujune vähemalt kodulaenu maksed probleemiks.
Koduostja võiks aga laenukindlustuse juurest korraks edasi mõelda. Laenu kindlustamine on hea mõte, aga selle juures on mitu küsimust, mis tuleks enne lõpliku otsuse langetamist selgeks mõelda. Esimene asi on, et laenukindlustuse väljamaksest saab raha pank, mitte kindlusvõtja ise või tema lähedased. See on väga oluline erinevus, sest muud kulud, näiteks kodu ümberehituse maksumus liikumisraskustega inimesele sobivaks, kommunaalkulud või matusekulud jäävad igal juhul lähedaste kanda.
Teiseks tasub tähele panna, et laenukindlustuse kindlustussumma väheneb pidevalt, samas tempos laenusumma vähenemisega. Elukindlustuse kindlustussumma väheneb aga ainult siis, kui kindlustusvõtja selleks soovi avaldab.
Elukindlustust ja laenukindlustust kiputakse sageli pidama võrdväärseks, sarnasteks toodeteks, nii see aga siiski pole, rõhutas Brandt. Elukindlustust sõlmitakse väga erinevatel põhjustel – mõeldes peres kasvavate laste heaolule või vajadusele hooldada eakaid vanemaid. See tähendab, et selle kindlustustoote kasutuskohad on laenukindlustusega võrreldes oluliselt laiemad. Eriti tasub tähele panna, et nooremas eas on elukindlustuslepingu sõlmimine kasulikum, kui vanemana näiteks siis, kui laenud makstud ja laenukindlustusleping lõppenud. „Kui laen on tagasi makstud, aga peres leidub inimesi, kes laenuvõtja heast tervisest otseselt sõltuvad, soovivad paljud inimesed juba küpsemas eas elukindlustust sõlmida. Siis on see seotud teatavate raskustega,“ nentis Brandt. Vormistuslike murede kõrval – tuleb leida kindlustuspakkuja, täita tervisedeklaratsioon – on seejuures ka sisulisi probleeme. Küpsemas eas inimestel esineb alati rohkem tervisemuresid kui noortel, mis võivat muuta elukindlustusmaksed kõrgemaks või lepingu sõlmimise hoopis võimatuks, näiteks tugev ülekaal või väga kõrge vererõhk.
Kui kohe nooremas eas, laenuvõtmise hetkel sõlmida elukindlustusleping, on sellised riskid kaugelt väiksemad, tõi Brandt esile. Seega oleks kavalam sõlmida nooremana suurema kindlustussummaga elukindlustusleping ja vanemas eas, kui laen makstud ja lapsed juba oma elu peal, summat vähendada, et makse oleks taskukohasem. Lepingusumma vähendamise korral pole uusi terviseuuringuid vaja teha.
Tuleks mõelda ka puhtalt elukvaliteedi peale. Kui laenukindlustusega on kaetud laenumakse, mis on umbkaudu 25-30% inimese sissetulekust, siis ülejäänud kolmveerand sissetulekust, see tähendab, perekonna heaolust, on sel puhul ju kindlustamata, lisas Brandt.
Kui nooremas eas teha elukindlustus, võib selle sõlmida 2–3 või kasvõi kümnekordse aastapalga ulatuses, see annab juba palju tugevama kindluse tuleviku ees.
