Varguste arv väikelaevadelt on kasvanud möödunud aastaga võrreldes ligi 300%
27. juuni 2024
Eelmisel aastal registreeris ERGO kindlustus 70 väikelaeva õnnetusjuhtumit, millest suurim kahju ulatus kuni 68 000 euroni. Peamiselt on juhtumite põhjuseks millelegi otsasõit, ent uue negatiivse trendida on lisandunud vargused ja paatide lõhkumised. Väikelaevade õnnetuste keskmine kahju ulatub 7000 euroni.
Transpordiameti andmetel on väikelaevade populaarsus hüppeliselt kasvanud. Kui näiteks 2013. aastal oli Eestis arvel ligi 26 000 väikelaeva ja alla 12 meetrist alust, siis tänavu on neid juba ligi 35 000. Kümme aastat tagasi oli väikelaevajuhi tunnistus 14 500 inimesel, nüüd on neid üle 30 000 ning need arvud liiguvad mereriigile kohaselt kasvutrendis.
Väikelaevanduse üha kasvav populaarsus on tõusule viinud ka nendega seotud õnnetused. Ehkki politsei- ja piirivalveamet andmetel ei juhtunud eelmisel aastal ühtegi kannatanutega väikelaevaõnnetust, registreeris ERGO kindlustus mullu kokku 70 väikelaeva õnnetusjuhtumit. Nende põhiline põhjus on millelegi otsasõit või madalikule sõitmine. Nende intsidentide käigus lõhutakse reeglina mootorijalg, sõukruvi või jahi kiil, mis põhjustavad keskmiselt 7000 euro suuruse kahju.
ERGO ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko toob välja aga uue ebameeldiva trendi. “Nimelt on varguste arv kasvanud möödunud aastaga võrreldes ligi 300%. Mullu näiteks varastati päramootoreid ja varguse käigus tekitati kaatritele kahju. Selliseid juhtumeid ei ole Eestis päris pikalt olnud. See viitab kas probleemidele uute osade tarnetega või siis kindlustamata kaatrite osakaalu kasvule, mis on tekitanud turu ebaseaduslikele varuosadele,” rääkis Makienko.
Makienkole meenub üks varguse juhtum Karlova Sadamas Tartus, kus
väikelaevalt varastati mootorijalg. Omanik teavitas sadamakaptenit, kes vaatas
läbi turvakaamera salvestised ja tuvastas, kuidas vastaskaldalt tuldi parvega
paadi juurde ja pandi toime vargus, mille kahju suurus oli lõpuks üle
3500 euro.
Eelmine aasta ükski ERGO kliendi alustest ei hävinenud, kuid
suuremaid kahjusid tõi kaasa torm. Kui keskmised väikelaeva kahjud jäävad 7000
euro piiresse, siis suurima, 68 000 euro suuruse kahju, tõi eelmine aasta
tormist räsida saanud sadamas seisnud jaht.
Suurematest tormikahjudest on nii mõnelgi kliendil õnnestunud pääseda kaikoha muutmisega. Teisalt on sadamad tihti päris täis ning jahtide ja kaatrite asukohta ei ole võimalik enne tormi saabumist „sobivamaks“ muuta. Ka selguvad tormi täpne aeg ja tuule suund tihti alles vahetult enne tormi saabumist. Sellisel juhul saavad rahulikuma südamega tormile vastu minna veesõiduki kindlustanud inimesed. Kindlustades saab väikelaevaomanik kaitse enamusele potentsiaalsele väikelaeva õnnetusele.
Väikelaeva õnnetusjuhtumite topp:
- Kokkupõrge või karile sõit
- Tormist või tuulest tekkinud kahju
- Vargus ja vandalism
- Tulekahju, plahvatus või pikselöök
- Väikelaeva vigastus veest välja tõstmisel ja vette laskmisel
- Ellingukahju, väikelaeva transpordikahju
Vastutuskindlustuse lisamisel saab abi ka juhul kui juhtub kokkupõrge teise veesõiduki või muu objektiga. Samuti kui maismaal seisev paat vajub teisele peale või paadil on tekkinud tulekahju, mis levib naaberpaadile.
