Varguste arv on läinud aastaga võrreldes kasvanud enam kui poole võrra

21. august 2023

Varguste hulk on hüppeliselt suurenenud: tänavu juunis registreeris politsei 497 vargust kaubandusettevõttest, samas kui eelmise aasta juunis pandi toime 315 sellist kuritegu. Kauplusevargusi oli juunis seega 57% protsenti rohkem kui mullu, aga ehmatavat tõusutrendi on tunda kogu aasta lõikes.

„Tänavune vargustelaine on selgelt märgatav, ERGO kindlustus on pidanud tegelema mitme väga suuri kahjusid põhjustanud kaasusega, aga ka väiksemate juhtumitega,“ ütles ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.

Näiteks ründasid vargad kevadel ühte jalgrattapoodi, peksid kiviga ukseklaasi sisse augu ja tõid sealtkaudu välja kaks elektrijalgratast, kogumaksumusega 6000 eurot. Klient oli kauba kindlustanud, nüüdseks on kahjud ka hüvitatud. Politsei tegi selle juhtumi osas head tööd, ning hiljem leiti üles ka varastatud elektrirattad.

Veel kulukam oli vargus elektroonikapoest, kust kaks kurjategijat lausa 48 000 euro eest erinevat tehnikat kaasa viisid. Varaste saagiks langes hulk tehnikakaupa: telefonid, tahvelarvutid ja droonid. On märkimisväärne, et ehkki kauplus oli valve all ja ilusti kaitstud – turvamehed jõudsid kohale 14 minutiga – olid vargad selleks ajaks juba ATV seljas lahkunud.

Kulukate varguste sagenemist on märgata ka mujal kui ainult kauplustes. Tänavu esimese poolaastaga on ERGO kindlustus tegelenud mitme juhtumiga, kus kurjategijad ründasid veesõidukeid.

Kinnisel territooriumil sadamas seisnud kaatrilt varastati ära kaks mootorijalga ja navigatsiooniseade, kahju kokku ligi 20 000 eurot. „Vargused kaatritelt on pigem sellise tellimustöö hõnguga,“ tõdes Makienko. „Kellelgi on vaja kindlaid detaile. Need vargused on ette valmistatud, valitakse välja „õige“ objekt ja kasutatakse vajalikke tööriistu. Selles valdkonnas on vähe selliseid juhuslikke vargusi, et miski jäi vargale silma, ta haarab selle kaasa ja paneb jooksu,“ nentis Makienko. Juhuslikke vargusi tuleb siiski selleski valdkonnas ette: näiteks püüdsid vargad ühe purjetamisekooli kaatrilt eemaldada päramootorit. Vargus ei õnnestunud, ent kurjategijad jõudsid ikkagi teha kaatrile palju kahju, kindlustus hüvitas 900 eurot kaabelduse lõhkumisega seotud kulude eest. 

Peale selle on hakanud sagenema ka vargused ehitusobjektidelt – kurjategijate saagiks langevad kallid tööriistad. „Kindlasti oleks asjakohane vaadata üle oma turvameetmed, kas signalisatsioon ikka töötab ja katab ikka õiget piirkonda,“ soovitas Makienko.

„Selleks, et end varguste eest kaitsta, tuleks vaadata üle oma turvameetmed, kas signalisatsioon ikka töötab ja katab ikka õiget piirkonda," soovitas Makienko. Ta lisab, et varguste puhul on peamiseks faktoriks aeg – kui kaua saab varas aega tegutseda alates sissemurdmisest kuni turvafirma saabumiseni või muu takistava tegurini.  

Kui ettevõttesse on paigaldatud signalisatsioon, tasub valvefirmalt uurida patrulli kohale jõudmise aega. Sealhulgas küsida, kas turvafirma peab enne sündmuskohale minemist helistama mitmesse kohta, et saada kinnitus väljasõiduks või saab kohe teele asuda.

Makienko sõnul võib kasu olla ka n-ö väikese õppuse läbimängimisest: kehastuda ise vargaks, panna stopper käima ja vaadata, mida võiks varas jõuda 10, 15 või 20 minutiga. Läbi tasub mõelda ka see, kui kergesti on võimalik tulla näiteks kaubikuga vara asukohta, millised uksed ja kui suures ulatuses on avatavad. Samuti vaadata üle kaupade paigutus: kus paiknevad kallimad tooted, on need lihtsasti kättesaadavad või kuidagi kinnitatud. Erinevaid stsenaariume läbi mängides ja teise pilguga ringi vaadates, saab iga omanik vastavalt objekti eripärale tekitada erinevaid „loomingulisi“ takistusi varga teele. Need ei pruugi olla üldse kallid lahendused, eesmärk on võtta pikanäpumehe hoogu maha ehk võtta temalt aeg.