Väikelaevade õnnetused tõusuteel: vaal hammustas jahi roolilehe katki
31. jaanuar 2022
Eesti inimesed ostavad üha hoogsamalt väikelaevu ja paate. Selle paratamatu tagajärg on aga see, et suureneb ka veeõnnetuste arv. Eelmisel aastal registreeris ERGO kindlustus 59 väikelaevade õnnetust, mida on kolmandiku võrra enam kui 2020. aastal. Kusjuures kahjusummade suurus kasvas suisa kaks korda, küündides 612 000 euroni.
Läinud aasta üks omapärasemaid paadikahjusid pärineb sügisest, mil ERGO kindlustus sai teate, et kaks mõõkvaala ründasid Portugali ranniku lähistel eestlase jahti, hammustades tüki roolilehest. „See oli suur õnn, et vaal kogu roolilehte ära ei murdnud, kuna roolilehe täielikul kaotamisel oleks jaht muutunud juhitamatuks, mis oleks võinud kaasa tuua tõsiseid tagajärgi,“ selgitas ERGO varakahjude osakonna juht Erko Makienko.
Pärast roolilehe hammustamist tulid vaalad end veepinnale koos saagiga näitama, mida võib ka juuresolevalt pildilt näha. Kahju suurus oli üle 10 000 euro, mille ERGO hüvitas. „Õnneks Eesti vetes esineb vaalu harva ja üldjuhul nad paate ei ründa. Samas on otsasõidud kividele ja vees hulpivatele esemetele navigatsiooniperioodil igapäevased nähtused. Meri on Eesti saarestike ümber ja lahtedes madal, mistõttu iga talvega kivide asukohad muutuvad,“ selgitas varakahjude osakonna juht.
ERGO statistikas ulatus läinud aasta suurim veesõiduki kahju aga 260 000 euroni, kui täiesti uus kaater põrutas otsa vees hulpinud teadmata objektile ja sõiduki taastamine polnud enam tehniliselt võimalik. „Klient liikus Kärdlast Heltermaale samal kursil nagu oli poolteist tundi varem ohutult tulnud. Tagasiteel sattus ta aga paraku õnnetusse,“ kommenteeris Makienko.
Tema sõnul on suvisel perioodil iganädalased juhtumid, kus mõni kaater või jaht sõidab kividesse või madalikule, tagajärjeks lõhutud kiil, kere või mootor. Kahjud jäävad tavaliselt 1000 ja veerand miljoni euro vahele. „Esineb ka kaatri detailide või mootori vargust, kuid need on pigem üksikud juhtumid. Kõige vähem on tuleõnnetusi, kuid kui need juhtuvad, läheb veesõiduk tavaliselt mahakandmisele,“ sõnas ta.
Erko Makienko sõnul annab siiski merele asudes ja merel olles ise väga palju ära teha, et õnnetusse sattumise tõenäosust vähendada. „Kontrolli üle kogu seadusega nõutud turvavarustus ja laeva tehniline seisukord. Veendu, et pardal on päästevestid, mis on hooldatud ja taotletud. Veendu, et ilm on merereisiks sobilik ka sihtkohta jõudmise ajal. Kontrolli, et väikelaeva dokumentatsioon oleks korras. Lisaks paneksin südamale, et ehkki merel on väike promill seadusega lubatud, on vastutustundlik väikelaevajuht kaine,“ loetes Makienko.
