Statistikaameti andmetel suri möödunud aastal Eestis 18 587 inimest. Kõige levinumateks surma põhjusteks olid südame- ja vereringeelundite haigused, millesse suri 8331 inimest, pahaloomuliste kasvajate tõttu suri 3840 inimest ja õnnetuste tagajärjel kaotas elu 935 inimest.

„Sageli tuleb ette, et kui inimesed soovivad kindlustada end surma või õnnetusjuhtumite vastu, siis jäävad nad õige toote valikul hätta. Reeglina sõlmitakse ainult õnnetusjuhtumikindlustus, kuigi statistiliselt on terviserikked õnnetustest ohtlikumad,“ lisas ERGO esindaja Reet Savet. „Tihti arvatakse ekslikult, et ka terviserike on õnnetus, kuid tegelikkuses loetakse seda haiguseks, mistõttu õnnetusjuhtumikindlustusest üksi alati ei piisa.“

ERGO praktikas on olnud mitmeid õnnetuid olukordi, kus ootamatu terviserikke tagajärjel kaotavad elu noored, elujõulised inimesed. „Elukindlustuse põhikaitse kaitseb inimest surma riski vastu – kindlustussumma makstakse surma korral lahkunu perele välja ja nad saavad raha oma äranägemise järgi kasutada. Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul makstakse lahkunu pärijatele hüvitis välja vaid õnnetuse, mitte terviserikke tagajärjel saabunud surma korral,“ lisas Savet.

Uus terviklahendus Elukindlustus+

Selleks, et üks ei välistaks teist, sidus ERGO uuenenud kindlustustootega Elukindlustus+ eelpoolmainitud kaks põhikaitset – elu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse ning vastavalt vajadusele ja elustiilile ka sobivad lisakaitsed. Elukindlustus+ toote pakettlahenduse alla kuuluvad veel vähk ja 38 kriitilist haigust, millesse haigestumise puhul makstakse samuti määratud kindlustussumma välja.

Uus ja paindlik elukindlustustoode seob seega nii elulised kui ka tervisega seotud riskid ja pakub kaitset tervele perele. „Kui eelnevalt pidi paljude lisakaitsete puhul eraldi lepingud sõlmima, siis täna koondab üks toode kõik vajalikud lisakaitsed ühe lepingu alla, kusjuures paljude kaitsetega on kaetud ka kindlustatu alaealised lapsed,“ selgitas Savet.

Elukindlustus võtab arvesse nii vanuselised kui ka tervise ja elustiiliga seotud riskid, mistõttu avaneb noortel lisakaitsete valikul kõige suurem valik. „Reeglina on noorena tervis korras, ollakse aktiivsed ja ei ole veel tekkinud suurt vastutust teiste ees,“ lisas Savet, kelle sõnul saab kõiki kaitseid ja tingimusi, sealhulgas kindlustussummat, lepingus alati jooksvalt muuta. „Inimeste elustiil ja vastutus muutub vastavalt eluetappidele, mistõttu on loogiline, et muutuvad ka kindlustusvajadused.“

Hüvitissummaks võiks arvestada nelja aasta netosissetuleku. „See garanteerib sinu pere äraelamise sellisel juhul, kui peaks juhtuma kõige hullem,“ lisas Savet. „Samuti, kui raske haiguse või õnnetuse tõttu satutakse haiglasse ja tööl käia ei ole võimalik. Sellisel juhul maksab kindlustus haigla päevaraha ja hüvitist ka haiguslehel viibitud päevade eest.“

Elukindlustus koos erinevate kaitsetega on võimalik võtta ka ilma õnnetusjuhtumikindlustuseta, kuid sportliku ja liikuva elustiiliga inimestel on soovitatav valida mõlemad kaitsed. Aktiivse eluviisiga on erinevad vigastused sagedasemad esinema, mistõttu on ERGO esindaja sõnul mõistlik lisaks põhikaitsetele valida õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitise liikidest veel surma-, invaliidsus- ja traumahüvitis, samuti ka päevaraha ja täiendav meditsiiniline abi ning määrata neile personaalsed kindlustussummad.