Uuring: tööandja ravikindlustust soovib 82% töötajatest
12. detsember 2024
ERGO kindlustuse ja CV.ee koostöös valminud uuringust selgus, et 82% inimestest sooviksid, et nende tööandjad pakuksid täiendavat ravikindlustust.
Tervisesse panustamine on inimeste jaoks järjest olulisem. Uuring tõi esile, et tööandja ravikindlustust peetakse tugevaks konkurentsieeliseks, mis võib mõjutada ka töökoha valiku otsust. Ligi pooled vastanutest (46%) tõid välja, et töökohta valides on täiendava ravikindlustuse olemasolu nende jaoks väga oluline. Seda ilmestab ka tõik, et tööandja ravikindlustus on olnud kõige kiiremini kasvav ja arenev valdkond kindlustussektoris.
Ligi 40% uuringus osalenutest väitsid, et nemad kasutavad juba praegu tööandja ravikindlustuse erinevaid hüvesid. Kõige enam on vastajad kasutanud hambaravi teenuseid (47%), eriarsti vastuvõtule pöördumist (38%), vaktsineerimist (31%) ja terviseuuringuid (27%). Uuringus osalenutel paluti anda ka hinnang sellele, milliseid ravikindlustuse kaitseid nad kõige enam hindavad: 71% tõi välja hambaravi, 67% nägemiskontrolli ja prillide toetuse ning 45% eriarsti vastuvõtule pöördumise võimaluse. Samuti märkis 44% vastajatest, et tööandja ravikindlustus peaks pakkuma kaitset ka töövõimetuse eest. Järjest rohkem soovivad töötajad kindlustuspaketis näha ka vaimse tervise nõustamise teenust (40%).
„Tervisekassa süsteem on solidaarne ja ressursid piiratud. Samas on selge, selliste teenuste järgi, mida tervisekassa hüvitab vähesel määral või ei hüvita üldse, valitseb suur nõudlus. Inimestele on oluline tervisemurede puhul õigeaegselt abi saamine, mida pikad ootejärjekorrad paraku ei võimalda, küll aga loovad sellise võimaluse arsti tasulised vastuvõtud,” rääkis ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk.
Näiteks on jätkuvalt suur vajadus hambaravi ja tasulise eriarstiabi järele, kuid järjest enam tööandjaid hoolitseb ka töötajate vaimse tervise eest ning pakub ravikindlustuse raames ka vaimse tervisega seotud teenuste kulude hüvitamise võimalust. „Mõistetakse, et töötajate vaimne tervis on otseses seoses töörahulolu ja -efektiivsusega,“ sõnas Lüüs-Likk.
Tööandjale tähendab töötaja õigeaegselt lahendatud terviseprobleem väiksemat ressurssi tema töö ümberkorraldamisele. Samuti on kõrgema heaolutasemega inimesed produktiivsemad ja suudavad tööle paremini keskenduda. „Kindlasti aitavad haiguste ennetamiseks tehtavad tervisekontrollid ja õigeaegselt lahendatud tervisemured haiguslehel viibitud päevade arvu ning eraravikindlustusel on siin kindlasti tervisekassat toetav roll olemas,” rääkis Lüüs-Likk.
Ravikindlustuse terviseteenuse valimisel ei pea inimesed kõige olulisemaks isegi kindla arsti või kliiniku kättesaadavust, mida tõstis esile vaid 27,8% vastajatest. Nagu selgub, on inimeste jaoks oluline ennekõike see, kui palju arsti juures käimine maksab (51%), millal on esimene vaba aeg saadaval (46,5%) ja kui lähedal meditsiiniasutus asub (45%).
„Viimaste aegade kiire hinnatõus võib jätta tasulised raviteenused kättesaamatuks väiksema sissetulekuga inimestele. Tööandja poolt oma töötajatele sõlmitud täiendav ravikindlustuse leping avab võimaluse kasutada arsti tasulisi teenuseid ka väiksema sissetulekuga töötajatele,“ sõnas Lüüs-Likk.
