Uuring: pea iga teine eestlane ei saa endale õigusabi teenust lubada
13. november 2024
Kuigi juriidilised vaidlused sagenevad just majanduslikult keerulistel aegadel, ei saa 45% inimestest endale õigusabi teenust lubada, selgus ERGO kindlustuse värskest uurigust. 10% on valmis juriidilise abi saamiseks laenu võtma ja 17% kulutaks selleks oma sääste. Vaid 3% on teinud endale õigusabikulude kindlustuse, mis on üheks võimaluseks end kaitsta kui oled sattunud kulukasse juriidilisse vaidlusesse.
ERGO kindlustuse värskest uuringust selgus, et kõige enam on vastajad juristi abi vajanud perekonnaõigusalastes vaidlustes – 17%. Töövaidlustes ja kinnisvaraga seotud vaidlustes on abi vajanud võrdselt 15% vastajatest.
ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuhi Maiko Kalveti sõnul on õigusabi teenuse kasutamine viimasel ajal märgatavalt tõusnud. “Iga majanduslangus toob kaasa õigusabi teenuse kasutamise suurenemise. Raskel ajal üritavad inimesed välja nõuda kõike millele neil vähegi õigus on ja need, kes peaksid midagi hüvitama, püüavad sellest hoiduda,” rääkis Kalvet.
Näiteks annavad töövaidlustele hoogu juurde sagenenud pankrotid ja koondamised. Tööandjad üritavad üha rohkem pettuse ja valskusega töötajatest lahti saada. Vaidlused on enamasti seotud saamata jäänud tasude, ületundide tasumata jätmise ja ebaseaduslikult lõpetatud lepingutega. Kalvet tõi näite tüüpilisest juhtumist, kus tööandja püüdis majanduslikesse raskustesse sattumise järel ühepoolselt töötaja töölepingu tingimusi muuta ja tema igakuist töötasu 20–30% vähendada. Pärast õigusabikindlustuse juristi saadetud kirja loobus tööandja töötajaga vaidlemisest ning tasus töötajale saamata jäänud tasu.
Üsna levinud on juhtumid, kus tööandja püüab töötaja käest raha välja nõuda. Näitena meenub Kalvetile juhtum, kus tööandja nõudis töötajalt väidetavalt töökohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist enam kui 65 000 euro ulatuses. Pikk kohtuprotsess võttis aega kolm ja pool aastat ning lõpuks jäi tööandja nõue rahuldamata. Kliendi kulud õigusabiteenuse eest olid üle 7000 euro ja ilma kindlustuseta oleks töötajal sellist vaidlust olnud väga raske pidada.
Lisaks töövaidlustele on ERGO esindaja sõnul praegu sagedased ka ostu-müügi tehingute järgsed vaidlused. Enamasti puudutavad need kinnisvara või sõiduki ostmise järel ilmnenud puuduseid. Kinnisvara puhul tuleb ette ka servituudiga seotud vaidluseid, üürivaidluseid ja kortermajade naabritevahelisi vaidluseid. Näiteks soovitakse naabrilt kompensatsiooni tekitatud veekahjude eest, vaieldakse krundile läbipääsu tee tõkestamise pärast, murdunud puude tekitatud kahjude üle jne.
Näitena toob ERGO esindaja tüüpilise loo, kus suvel maja ostnud perekond avastas end talvel külma käest. Maja ei olnud võimalik soojaks kütta, sest puudus soojustus ja tuulutus ning majas teostatud remont ei vastanud nõuetele. Tagatipuks leiti hoonest ulatuslik seenkahjustus. Pool aastat kestnud vaidluse järel, ostis maja müüja maja ostjalt tagasi. Vaidlus läks maksma 10 000 eurot ja tänu õigusabikulude kindlustusele said heausksed ostjad õigluse jalule seatud.
“Kogemused näitavad, et õigusabikulude kindlustus on oluline lisakaitse, mis võimaldab ka säästude puudumisel olla teisele osapoolele võrdne vastane. Sealjuures on õigusabikulude kindlustuse aastamakse ühele perele sama suur kui advokaadi ühe tunni hind. Tõsi, perekonnavaidlustes saab juristilt ainult nõu küsida, kuid kindlustusega on kaetud õigusabikulud alates kinnisvara- ja töövaidlustest kuni tarbijavaidlusteni välja,“ lisas Kalvet.
