Uuring: Kas eestlaste säästud on piisavad ootamatute väljaminekute jaoks?
23. detsember 2024
ERGO kindlustuse tellitud uuringust selgub, et Eesti inimesed on tagasihoidlikud säästjad ja enda tervise kindlustamine on teisejärguline. Kõige enam säästetakse ootamatuteks kulutusteks, kuid ka pensionipõlveks ja laste tuleviku jaoks. Samuti pannakse raha igakuiselt kõrvale suuremate ostude ja reisimise tarbeks.
ERGO elukindlustuse portfellijuht Anneli Brandti sõnul oli uuringu eesmärk tuvastada, kas ja kuivõrd koguvad inimesed endale sääste, et olla valmis erakorralisteks kulutusteks. Murettekitav on see, et igas Balti riigis on inimesi, kes ei säästa üldse. Kui Leedus ei pane midagi kõrvale vaid iga kümnes inimene (11%), siis Eestis ja Lätis ei säästa igakuiselt midagi iga viies vastaja (vastavalt 18% ja 20%).
Uuringust ilmneb, et kolmandik Eesti inimestest paneb iga kuu kõrvale kuni 100 eurot, 14% säästavad igakuiselt 101–300 eurot, 301–500 eurot säästab 9% ja üle 500 euro samuti 9% vastanutest. Kõige paremad säästjad on leedukad, kõige vähem säästavad aga lätlased.
Kuigi summad on erinevad, on säästmise eesmärgid Balti riikides üsna sarnased. Iga kolmas vastanu säästab puhkuse jaoks ning iga neljas vastaja kogub raha suurema ostu tarbeks. Kõigis Balti riikides ütles koguni kolm vastajat viiest, et koguvad rahalist puhvrit ootamatuteks olukordadeks. Balti riikide elanikud mõtlevad ka väärikale vanaduspõlvele: Eestis säästab pensionipõlveks 23%, Lätis 16% ja Leedus 14%. Iga kümnes vastaja (Eestis ja Lätis 13%, Leedus 12%) kogub laste tuleviku tarbeks.
Uuringu tulemustest nähtub, et kolmandik vastanuid säästavad iga kuu alla 50 euro. Kui aga inimesed satuvad olukorda, kus neil tuleb tõsisema terviserikke tõttu pikemalt töölt eemale jääda, ei suudeta enamasti ilma säästupuhvrita olmekulude ja laenumaksetega toime tulla. Abi oleks oma elu ja tervise kindlustamisest, kuid seda võimalust kasutab praegu vaid ligi viiendik tööealistest inimestest (Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel).
ERGOs valitakse kõige enam elukindlustusele juurde kriitiliste haiguste, õnnetusjuhtumi ja puuduva töövõime kaitset. „Oma töös näen väga sageli olukordi, kus tänu kindlustushüvitisele suudetakse keeruliste olukordadega toime tulla,“ ütles Brandt. Summadest aimu saamiseks toob ta näite naisest, kel avastati rinnavähk – kuna tal oli sõlmitud vähikindlustus, maksis kindlustus talle hüvitist 50 000 eurot. Ravi eest tasub enamasti tervisekassa, kindlustushüvitis aitab ravi perioodil toime tulla nii igapäevakulude kui ka täiendavate ravikuludega.
„Elukindlustus annab rahulikuma meele, kuna inimene teab, et õnnetuse või tõsise haiguse korral on tal kindlustushüvitise näol olemas rahaline tagavara,“ selgitas Brandt. Sageli arvatakse ekslikult, et elukindlustus on väga kallis. Muidugi sõltub makse suurus valitud kindlustuskaitsetest, inimese vanusest ja terviseseisundist, kuid näiteks 30-aastasele inimesele, kes valib elukindlustuse kindlustussummaks 30 000 eurot, on keskmine kuutasu 5–15 eurot.
Uuringu viis ERGO kindlustuse tellimusel Balti riikides läbi Norstat käesoleva aasta septembris. Uuringus osales 3003 Eesti, Läti ja Leedu elanikku vanuses 18–74 aastat.
