Uputused kortermajades ja naabri suitsukonist süttinud rõdud ehk koroonaaja omapärasemad kodukahjud
14. juuni 2020
Eesti üks juhtivaid kindlustusseltse ERGO tegeleb kuus enam kui 300 kodukindlustuse kahjujuhtumiga, mille levinumaks põhjuseks on veelekked aga ka tormi hävitustööd, tuleõnnetused ja muu. Kindlustusseltsi andmetel ei kasvatanud koroonakriis koduõnnetuste arvu küll oluliselt, kuid eriolukorda jäävad ilmestama mõned omapärasemad ja mõtlemapanevad juhtumid, kus igapäevaselt kodus toimetamine mõjutas ka juhtumite sisu.
„Kirjeldatud olukorrad tekkisid kui välk selgest taevast ning põhjustasid koduomanikele parajat peavalu.. Kõige enam laekus meile kahjuteateid veelekete kohta. Kuna paljud veeõnnetused on omakorda naabrite põhjustatud, võib naljatades öelda, et Eesti kodude kõige suurem vaenlane on ülemine naaber, kes koroonakriisi ajal paraku ka sageli kodus viibis. Valdavalt kõige suuremad ja raskemad kahjud on aga jätkuvalt tuleõnnetused,“ ütles ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko.
Makienko tõi neli näidet juhtumitest, mille sarnaste kahjujuhtumite hulk on viimastel kuudel oluliselt kasvanud. Tõenäoliselt jäävad need lood veel pikalt just koroonaviiruse levikust põhjustatud eriolukorra aega meenutama.
Üheksanda korruse elanik uputas pool kortermaja
Viimase aja üks suuremaid kindlustusjuhtumeid sai alguse 9-korruselise maja ülemise korruse korterist, kust valla pääsenud vesi uputas üle korterelamu viis korrust. Ohutuse huvides tuli terves majas elekter välja lülitada ning palju tegemist oli veekahjude likvideerimisega. „Kahjuks näitab kindlustusstatistika, et ligi pooled Eesti kodudest on kindlustamata ning teravam on see probleem just vanemates kortermajades. Teise murekohana näen, et sageli valitakse vastutuskindlustuse kaitseks minimaalsed summad, mis aga ei pruugi kaugeltki katta kulusid, mida õnnetus on põhjustanud naabrile või naabritele. Oma taskust selliseid kahjusid kompenseerida on aga ütlemata kurb ja keeruline,“ ütles Makienko.
Naabri suitsukonist süttinud rõdu
Ühe 9-korruselise maja neljanda korruse rõdule maandus kuskilt kõrgemalt korruselt suitsukoni, mis süütas seal asunud vara ja tekitas kahju hoone välisfassaadile. Vajalikud remonditööd läksid maksma kokku ca 4000 eurot, millele lisandus koduse vara taastamine. „Õnneks oli koduomanikul 64 000-eurone vastutuse kate, mistõttu ei pidanud ta ise lisaks ebameeldivustele, mida tulekahju inimeste elukorraldusega teeb, tekkinud kulusid kandma,“ lisas Makienko.
Värava taha lõksu jäänud koduomanik
Koroonakriisiajal jõudis ERGO koduabisse juhtum, kus klient ei pääse sõidukiga oma koduväravast välja. Väravad olid kinni ega reageerinud puldile ning käsitsi ei õnnestunud neid avada. Paraku oli väravate paigaldaja vahepeal pankrotti läinud, mistõttu ei õnnestunud firmat telefonitsi tabada ning abi sealt ei tulnud. Lahenduseks oli kõne koduabisse, kes koduomaniku tema enda maja hoovist päästis. Edasi tegeleti luku vahetusega.
Köögikubust alguse saanud tulekahju
Koroonaajal jõudis kindlustusse ka juhtum, kus ühes köögis süttis köögikubu, mis tekitas tulekahju: köök põles täiesti maha ning tule tõttu said kannatada ka teised ruumid. Koduomanikud ise pääsesid vigastusteta, kuid korteri remont koos vara taastamise ja ajutise elamispinna kuludega läks maksma üle 30 000 euro. „Kuna korteriomanikul oli kehtiv kodukindlustus, siis tema koduga seotud kulud hüvitatake. Siiski on selles loos üks ebameeldiv „aga“ - vastutuskindlustuse kaitseks oli valitud vaid 3200 eurot ja seda jääb ilmselt väheks, et katta tulekahjuga kaasnenud kulud naabritele,“ kirjeldas Makienko.
Kodukindlustuse kahjujuhtumitest teatati ERGO kindlustusele möödunud aastal kokku 3595 korral. Kodukindlustuse keskmine kahjusumma ulatus 1059 euroni. ERGO Koduabisse pöörduti mullu ligi 400 korral.
