Tuleohutuse nõrk koht peitub kokkupuutes elektriseadmetega
26. veebruar 2018
Pikad talvekülmad toovad igal aastal endaga kahjuks ka lahtisest tulest ja elektrisüsteemidest alguse saanud tulekahjud. Eelmine aasta paistis võrreldes paari varasemaga juba jõulukuu alguses halvas mõttes silma raskete tuleõnnetustega.
Kuivõrd lõviosa tulekahjudest saavad alguse elektriseadmetest, saab ERGO kahjukäsitluse osakonna varakahjude grupi juhi Erko Makienko sõnul palju ohutuse tagamiseks ise ära teha. “Inimeste harimine ja tuleohutusest rääkimine on andnud tulemuse, et võrreldes nelja-viie aasta taguse ajaga on oluliselt vähenenud iseehitatud küttekehade tõttu tekkinud tulekahjud, hästi on mõjunud ka litsentseeritud korstnapühkija kontrolli kohustuslikuks muutmine. Rõõmustada pole aga paraku põhjust, sest jätkuvalt on tulega seotud kindlustusjuhtumite arv liialt suur,” kirjeldas Makienko.Hukatuslikud elektrisüsteemid
Igal aastal paistab statistikast silma elektrisüsteemide süttimisest alguse saanud juhtumite suur arv. “Külmade tulekuga otsitakse välja elektriradiaatorid, millega suureneb automaatselt ülekoormus ning oht tulekahju tekkeks,” selgitas Makienko. Seetõttu on oluline kontrollida ka pikendusjuhtmete seisukorda, sest just sealt saavad õnnetused tihtilugu alguse. Pikemaajaliselt ei soovita Päästeamet pikendusjuhtmeid majapidamises üldse kasutada. Ka köökidesse on lisandunud järjest enam elektrilisi abilisi, tihti pole vanemates majades elektrisüsteemide projekteerimisel sellega aga arvestatud. Seetõttu tuleks vähemalt kord kümne aasta jooksul lasta elektrikul terve süsteem üle vaadata.
Kodust lahkudes tuleks kontrollida, et tuleohtlikud seadmed ei oleks töörežiimile jäänud. Lisaks lahtise tulega küünaldele tasub ka elektriküünlad lahkudes kustutada. Väga ohtlik on ka järjest levinum käitumismuster: inimene lülitab distantsilt sisse elektrisauna kerise ning läheb ise trenni, et pärast koju jõudes kohe sauna minna. “Eemalt ei ole kahjuks kuidagi võimalik kontrollida, kas kerisele ohtlikult lähedale on unustatud viimasest saunakorrast kuivama jäänud rätikuid või riideid, mis süttimisele võiks kaasa aidata,” selgitas Makienko.
Kustutamist tuleb õppida
Just nüüd on ka sobiv aeg meelde tuletada peamised reeglid lahtise tulega kokku puutumisel. Elementaarne on see, et põlevaid küünlaid ei tasu kunagi jätta järelvalveta, nagu ka pliidile valmivat sööki. Kontrollima peaks ka seda, et küünlaid ei asetataks kergesti süttivatele materjalidele liiga lähedale. Näiteks aknalauale asetatud küünaldest võtavad sageli tuld kardinad, kust edasi on suur kahju kiire tekkima. Kaminate ja ahjude ette on põhjusega paigaldatud tulekindlast materjalist plaadid. “Paraku tuleb ikka ette juhuseid, kus seda nõuet pole täidetud ning välja kukkunud söed on põranda süüdanud. Samuti kiputakse ahju ees hoidma kergesti süttivat materjali, mida hiljem põletada soovitakse või kuivatatakse küttepuid tulekoldele ohtlikult lähedal,” kirjeldas Makienko.
Tulekahju algfaasis on väikese põlengu summutamine meile üldiselt jõukohane. Selleks võiks kodus olemas olla ka tulekustuti ja tuletekk. “Abivahendite olemasolu veel tuld ei kustuta. Oluline on veenduda, et ohu korral iga pereliige need esmalt üles leiaks ning ka kasutada oskaks. Igal juhul ei tasu eluga riskima hakata ja kui täpselt ikka ei tea mida ja kuidas teha, tasub päästjad kutsuda, ümberkaudseid inimesi hoiatada ning ohutusse kohta minna. Regulaarselt tasub kontrollida ka suitsuanduri korrasolekut,” ütles Makienko. Julgustame kogukondi vabatahtlike päästekomandodega ühendust võtma ning koos õppusi korraldama.
