Tööõnnetused ohustavad kõige rohkem noori

31. juuli 2023

Tööinspektsiooni statistika kohaselt registreeriti möödunud aastal 3442 tööõnnetust. Hinnanguliselt on tegelikult toimunud tööõnnetuste arv umbes 40% suurem. Surmaga lõppenud tööõnnetusi oli 15, mida on 2 võrra rohkem, kui aasta varem.  

Statistikast selgub, et tööõnnetused ähvardavad eeskätt noori mehi vanuses 25-34 ja naisi, kes on 55-64 aasta vanused. ERGO kahjukäsitlejate kogemus näitab, et kõige rohkem juhtub tööõnnetusi töötlevas tööstuses, kus töö käib liikuvate masinate ja seadmetega – inimesed jäävad tihti nende vahele ja saavad raskeid vigastusi.  

Teine suurima ohuga ala on ehitus. Seal tuleb ette kukkumisi kõrgetelt objektidelt, aga ka õnnetusi elektriga ja ehitusmasinatega. Ohud varitsevad ka autoremondi alal ja veonduses, samuti tervishoius, kus meelemürkide mõju all või erivajadustega patisendid abiosutajaid ründavad. Ka ladudes ja põllumajanduses on ohtlik töötada, aga ka metsanduses. 

Sageli satuvad tööõnnetusse just värskelt värvatud töötajad, kel puudub kogemus, ka väljaõpe võib olla töö alustamisel alles poolik, nähtub ERGO kahjukäsitlejate kogutud andmetest. „Tihti kardavad noored abi ja juhendamist paluda ning see võib kergesti viia tööõnnetuseni,“ ütles ERGO kindlustuse vastutuskindlustuse portfelli juht Aune Pärn. Peale selle ohustab noori harjumus eelmiste põlvkondadega võrreldes rohkem erinevaid tehnoloogilisi vidinaid kasutada. Ekraanid tõmbavad tähelepanu endale, tänapäevased kõrvaklapid on väga hea mürasummutusega ning tähelepanu on seega kergem hajuma. Teise riskigrupi moodustavad just väga pika staažiga töötajad, kes ilmselt on oma oskustes juba nii kindlad, et unustavad ohutuse. 

Kes vastutab? „Ma pole veel näinud tööõnnetust, kus tööandja poleks jäänud vastutavaks,“ tõdes Pärn, kes on nende juhtumitega tegelenud juba üle 20 aasta. Turvalise töökeskkonna tagamine on tööandja kohustus, seega lasub varaline vastutus viga saanud töötaja ees tööandjal. 

"Kui meie saame toetada kannatanuid rahaliselt, siis selle kõrval on tõsisematel tööõnnetustel ka psühholoogiline mõju, mida juba rahas ei mõõda,“ toob Pärn välja. Tööõnnetused šokeerivad reeglina tervet kollektiivi, rääkimata lähedastest. 

Tööandja peab hüvitama õnnetusse sattunud töötaja ravikulud, samuti töövõimetusest ja sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Kui tööõnnetuses hukkunul on ülalpeetavaid, on tööandja kohustatud maksma hüvitist summas, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea jooksul muidu ise oma ülalpeetavaile võimaldanud. „Siin käib jutt juba sadadest tuhandetest eurodest,“ ütles Pärn. 

ERGO kindlustus on viimasel ajal tööandja vastutuskindlustuse kaudu tegelenud mitme raske tööõnnetuse varaliste tagajärgedega, kus hüvitised ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Näiteks põllumajandusettevõttes töötades liikuva seadme vahele jäänud töötajale hüvitas ERGO tööandja eest tööõnnetusega seotud kahju 36 000 eurot. Ehitusel elektriavariis hukkunud töötaja perele pidi tööandja maksma 48 000 eurot, sellegi tasus lõpuks kindlustus. Õigus tööandjalt kompensatsiooni saada tekib ka kutsehaiguse korral. Näiteks peab üks veonduses toimetav ettevõte toetama oma töötajat, seni on kindlustus hüvitanud 63 000 eurot ja hüvitamine jätkub siiamaani. 

„Tihti valitakse liiga väike kindlustussumma, näiteks 32 000,“ nentis Pärn. Kui töötaja vajab peale õnnetust pikemat ravi või kaotab töövõime, siis need summad kujunevad palju suuremaks.