Valdavalt pöörduvad töövaidlustega õigusabikulude kindlustuse poole just lihttöölised, eelkõige tootmissektorist, ehitussektorist ja veondusest. Tavapäraselt on vaidlused seotud saamata jäänud tasude, ületundide tasumata jätmise ja ebaseaduslikult lõpetatud lepingutega.

ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalveti sõnul kasutavad tööandjad kulude kokku hoidmiseks järjest enam omakasupüüdlikke nippe. Neist levinuim on töötaja töös vigade otsimine, et survestada töötajat poolte kokkuleppel lepingut lõpetama. „Praegusel keerulisel ajal soovitame mõelda õigusabikindlustuse peale, sest juristid saavad teid igal ajal nõustada ja teie eest vaidluseid pidada nii töövaidluskomisjonis kui kohtus,“ lausus Kalvet, kes tõi kaks värsket näidet, kus ERGO tuli lihttöölisele tööandja vastu appi.

Neist ühe ohver on tootmisettevõtte pikaajaline tööline, kel paluti vähese töö tõttu mõneks ajaks koju jääda. Kaks päeva hiljem sai mees e-kirja ootamatu hoiatusega: kui töötaja jätab ka edaspidi ülemusi teavitamata tööle ilmumata, siis öeldakse temaga leping üles. Kui nõutu töötaja asja kohta aru päris süüdistati teda tööluusis ja lisaks veel praagi tootmises. Justkui vastutulekuna pakuti talle võimalust tööleping poolte kokkuleppel ilma hüvitiseta lõpetada. Vastasel juhul lubati töötaja vallandada töökohustuste rikkumise tõttu.
„Sellise otsitud põhjuse korral lepingu lõpetamine tuleb kindlasti vaidlustada. Tööandja peab siis rikkumisi tõestama ja see ei ole lihtne,“ lisas Kalvet. „Tähelepanelik tuleb olla tähtaegade jälgimisel. Ülesütlemist saab vaidlustada ainult 30 päeva jooksul pärast teate saamist. Alles äsja suutsime oma juristidega aidata üht töötajat, kelle ebaseadusliku vallandamise eest pidi tööandja lõpuks maksma hüvitist 9000 eurot.

ERGO õigusabikulude kindlustuse kliente kaitstes on valelikke nippe paljastatud veelgi. Näiteks hoidutakse kirjalike lepingute sõlmimisest ja makstakse palka igakuiselt erinevates suurustes, et töötasu suuruse hilisem tõendamine keeruliseks muuta. Selline praktika hakkab eriti silma veonduses ja ehituses.

„Hiljuti palus meilt abi sellise skeemi ohvriks langenud rekkajuht. Ta sattus liiklusõnnetusse, sest veokil oli tehniline rike. Kuna kaskokindlustust ei olnud, pidi tööandja remondi ise kinni maksma. Järgmisel palgapäeval oli see remondikulu aga töötaja palgast maha võetud,“ ütles Kalvet. „Selline tööandja isetegevus on lubamatu.“
ERGO kaasused näitavad, et transpordisektoris on kaskokindlustuse puudumine sõidukitel suur probleem, seetõttu võivad nõuded küündida suurte summadeni. „Selle juhtumi puhul õnnestus pikkade läbirääkimiste tulemusel saavutada kohtuväline kokkulepe, kus töötaja ei pidanud remonti kinni maksma, aga paraku ei saanud töötaja kätte ka seda summat, mida tööandja oli talle algselt suuliselt lubanud,“ selgitas Kalvet.

Kuus soovitust töötajale:
  - Vii ennast kurssi, millised on sinu õigused töötajana
  - Nõua kirjalikku töölepingut, loe see läbi ja küsi vajadusel nõu
  - Ära aktsepteeri sularahamakseid
  - Ära heitu tööandja või tema juristi saadetud ähvarduskirjast
  - Kui tekib vaidlus, ära allu väljapressimisele ja alusetutele süüdistustele
  - Võta mõtlemisaega ja küsi juristilt nõu