Suur Baltikumiülene uuring: eestimaalaste mure oma tervise pärast on vähenenud

12. juuni 2017

ERGO kindlustusseltsi ja Läti uuringufirma SKDS poolt koostatud Baltimaade turvalisuse uuringu järgi on eestimaalaste hirmud seoses tervisega märgatavalt vähenenud. Eesti on kolme Balti riigi võrdluses ka ainus, kelle hinnang tervisega seotud turvatundele on võrreldes 2015. aasta uuringuga 7 punkti võrra tõusnud, jäädes siiski veel negatiivsele poolele ehk -7 punkti peale. Lätis on vastav näitaja -34 ja Leedus -31 ning mõlemas riigis on inimeste mure tervise pärast suurenenud.

ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma sõnul on lätlaste ja leedulaste suurem mure tervise pärast tingitud erinevustest kolme riigi tervishoiusüsteemides. “Eestis on raviteenuste tarbimisel omaosalus tunduvalt väiksem kui lõunanaabritel, kes peavad suure osa tervisekuludest kandma ise või läbi eraravikindlustuse. Eelkõige Läti ja Leedu kodanike ebakindlust eksisteeriva süsteemi suhtes peegeldavad igal aastal Baltikumiüleselt suurenevad eraravikindlustuse mahud. Inimesed vajavad lisakindlust ja võtavad üha enam turvatunde loomise enda kätesse,” selgitas Uusma. 

Kõige enam kardavad eestimaalased haigestumist raskesse haigusesse, mis nõuab pikaajalist ravi. Kui Eestis muretseb selle pärast 57% inimesi, siis lõunanaabrite hirmud on märksa suuremad - Lätis tunneb end seepärast ebaturvaliselt 74% ja Leedus 73% inimestest. Veel kardetakse, et haiguse korral ei saada vajalikul tasemel meditsiinilist abi näiteks pikkade ravijärjekordade tõttu või ei pääseta õige spetsialisti juurde. Eestimaalastest peab seda murekohaks 54%, Lätis 75% ja Leedus 69% inimestest. Õnnetusse sattumist kardab 44% eestimaalasi ning 59% lätlastest ja leedulastest. 

Hinnang tervisele on üks viiest ERGO Baltimaade turvalisuse indeksit kujundavast põhikriteeriumist, mida mõõdetakse skaalal -100-st +100-ni, kus negatiivne pool näitab täielikku turvatunde puudumist ja positiivne selle täielikku olemasolu.  

Uuring on läbi viidud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga, selles osales 1000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust, kokku on andmestikus 3000 inimese vastused.