Sõidukite ja metsloomade kokkupõrked löövad viimase kahe aasta rekordi

11. november 2021

“Meie kolme aasta analüüs näitab kahjuks kurba trendi nii looduse kui ka autoomanike jaoks - oht Eesti maanteedel metsloomaga kokku põrgata järjest kasvab,” kommenteeris ERGO sõidukikindlustuse portfelli juht Kaido Naarits. “Kuna pimedamat aega on sügisel-talvel rohkem, siis kestab ohtlik aeg sellisteks õnnetusteks veel mitu kuud. Palun olge ettevaatlikud.”       

ERGO kahjukäsitlejad panid oma viimase kolme aasta kahjujuhtumid võrdluspilti selleks, et saada täpsem ülevaade, mis perioodil ja millistes regioonides kõige rohkem õnnetusi juhtub. Kokku võrreldi 1786 kahjujuhtumit, millest 552 toimusid 2019. aastal, 630 2020. aastal ning 617 tänavu 10 kuuga.  

Kolme aasta võrdlusest selgub, et kõige ohtlikum aeg ongi just oktoober, november ja detsember, kui ERGO on registreerinud kõige rohkem kokkupõrkeid ulukitega. Näiteks oktoobris 2019 - 74, 2020 - 71, 2021 - 71. Kõige vähem juhtub õnnetusi märtsis: 2019 - 31, 2020 - 26, 2021 - 34.  

Regioonidest on kolme aasta lõikes kõige õnnetusterohkem Harjumaa (339), millele järgnevad Tartumaa (235), Pärnumaa (185), Lääne-Virumaa (145) ning Viljandimaa (119). Kõige vähem juhtub õnnetusi Põlvamaal (63), Läänemaa (60) ja Hiiumaal (13).       

Kõik need õnnetused on tekitanud väiksemat või suuremat kahju loodusele, inimestele ja autodele. Parimal juhul põrkuvad loom ja auto vaid riivamisi ja kahjujuhtum laheneb vaid plekikahjustuste parandamisega. Halvemal juhul saavad loomad või inimesed viga ning kõige halvemal juhul on tagajärjed veelgi traagilisemad.  

Kolme aasta juhtumite rahaline kahju on kokku ligi 4 miljonit eurot. ERGO praktika näitab, et ulukitega kokkupõrgete suuremad kahjud jäävad suurusjärku 25 000 eurot, keskmine kahjuhüvitis on 1600 euro ringis. Seetõttu paneb Kaido Naarits autoomanikele südamele, et kui sõidukil puudub kaskokindlustus, tasub seda ilmtingimata kaaluda, sest kohustuslik liikluskindlustus ei korva suurulukiga kokkupõrkest tekitatud kahju. “ERGO statistika näitab, et koos kurbade numbritega õnneks inimeste teadlikkus kasvab, sest kaskolepinguid on sel aastal sõlmitud rohkem kui kunagi varem,” lausus Naarits. 

7 soovitust, kuidas õnnetust vältida ja mida teha, kui õnnetus on siiski juhtunud:  

• Vali õige sõidukiirus. Kiirust ületades võib metslooma nähes olla pidurdamine paras katsumus ja lõppeda valusa kokkupõrkega
• Metsloomade eest hoiatavat liiklusmärki ei tohi ignoreerida,  võta hoog maha ja ole valmis, et loom võib päriselt teele joosta
• Ohu korral ürita loomast võimalikult kaugelt mööduda või peatuda, ohustamata samal ajal kaasliiklejaid. Ole valmis äkkpidurduseks
• Kui loom on juba teel, siis võta kiirus maha või peatu ja lülita sisse ohutuled. Ära anna signaali, sest see võib looma ehmatada ning panna ootamatult käituma
• Kui näed metslooma pimedal ajal, lülita kaugtuled välja, sest need võivad looma edasi liikumise asemel paigale naelutada
• Loomad liiguvad tihti karjadena - näiteks üksikut metskitse või metssiga nähes võib eeldada, et ümbruskonnas on neid rohkemgi ning ühele teele jooksnud loomale võib järgneda veel teisi loomi
• Kui õnnetus on siiski juhtunud peatu ja lülita sisse ohutuled. Kui on inimohvrid, helista hädaabinumbrile 112. Kui hukkunud või viga on saanud loom, helista maanteeinfo lühinumbril 1247.