Sõiduautode klaasikahjude arv püsib suvest hoolimata kõrge
24. august 2016
Kõige enam saavad autoklaasid liikluses kahjustada talvisel ajal, mil libeda tõrjeks teele pandud graniitgraanulid võivad klaasi lennates sinna täkke tekitada. Tänavu on ka suvisel ajal ERGO kindlustusele teatatud klaasikahjude hulk tavatult kõrge – keskmiselt üle 200 juhtumi kuus.
“Kui talvel on peamiseks klaasikahjude põhjuseks graniitgraanul, siis suveperioodil pindamistöödest aknasse lennanud kivid,” selgitab ERGO Transpordikahjude vanemkäsitleja Raido Orulaid. Ühes kalendrikuus maksab ERGO kaskoklientidele klaasikahjude hüvitamiseks kokku keskmiselt 100 000 eurot. “Kui juulis oli klaasikahju juhtumeid 218, siis näiteks märtsis oli kindlustusjuhtumeid koguni 320,” lisab Orulaid. Varakevadel on keskmisest suuremate kahjude üheks põhjuseks lume ja jää sulamine hoonete katustel. Katuselt kukkunud jää ja lumi ei purusta ainult klaase, vaid tekitavad olulisi vigastusi sõidukite keredetailidele ning sellisel juhul on remont juba oluliselt kulukam. Kui täke on klaasile juba tekkinud, siis tasub see võimalikult ruttu lasta ära parandada. Täkkeparandus ei võta reeglina aega üle poole tunni. Klaasivahetus on aga oluliselt aeganõudvam ning kulukam. “Näiteks 40 autoklaasi täkke parandusest tekivad jäätmed mahuvad ühte peopessa. Sama arvu klaaside vahetusel tekkivaid jäätmeid on vaja transportida aga veoautoga,” toob Orulaid võrdluse ka loodusele tekitatavast koormast. Kaskoklientidele on nii klaasi parandus kui ka vahetus tasuta ja enamasti omavastutuseta.
Klaasikahjude vältimiseks saab iga autoomanik ka ise palju ära teha. “Mida suurem on kiirus, seda suurem on ka tõenäosus, et mõni kivi võib leida tee autoklaasini. Teetööde ajal kehtestatud ajutised kiirusepiirangud on põhjusega pandud,” tuletab Orulaid meelde. Autosse klaasi puruks löömisega sissemurdmised on õnneks viimasel ajal vähenenud. “Autojuhtidel tasub siiski meeles pidada, et kõik autos nähtavale kohale jäävad esemed, ka tühi kilekott, võivad kurikaelades huvi äratada,” lisab Orulaid.
