Politsei: uhke auto võtmed tuleks metallkarpi peitu panna
12. veebruar 2024
Olgugi et autovarguste hulk on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, pole see kuriteoliik siiski kusagile kadunud: läinud aastal varastati üle Eesti 69 autot, ERGO kindlustuse korvatud keskmine kahjusumma jääb 20 000 euro juurde.
„Avatakse elektroonilise seadmega uksed, käivitatakse sõiduk ja nii ta Eestis liikuma hakkab,“ kirjeldas tüüpilist asjade käiku ERGO kindlustuse transpordikahjude juht Raido Orulaid.
Võtmete signaali kopeerimine ja siis juba sõiduki uste avamine ja sõiduki käivitamine on tema sõnul levinuim varguse „metoodika“. „Autovarguse ennetamisel on kõige tähtsam sõiduki uksed lukustada, hoida autovõtmed kindlas kohas. Võimalusel tasub sõiduki võtmepulti hoida eemal välisustest ja akendest ning paigutada näiteks metallkarpi, mis takistab võtmepuldi signaalile ligipääsu,“ kinnitas Tartu jaoskonna menetlusjuht, vanemkomissar Timo Reinthal.
Orulaid peab parimaks viisiks oma auto kaitsmisel erinevate vahendite kombineerimist. „Näiteks võib tehase immobilaiserile veel teise juurde lisada. Väga kindlad on aga ka elektroonikast sõltumatud salalukud, igasugused mehhaanilised lülitid,“ märkis Orulaid. Nende abil saab tema sõnul katkestada erinevate seadmete – näiteks kütusepumba – elektriühenduse, neid on keeruline ja ajakulukas leida ja neid pole ka võimalik lahti häkkida. „Mida aeganõudvam on sõiduki käivitamine, seda suurem on tõenäosus, et sõidukit ei varastata, sest vargal ei ole aega erinevate salalukkude otsimiseks,“ võttis Orulaid ennetusmeetmed kokku.
Keskmine autovarguse põhjustatud kahju jääb Orulaiu sõnul umbes 20 000 euro juurde, läinud aastal oli suurim kindlustushüvitis 30 000 eurot. „Kindlasti peab kaskokindlustuse poliisil olema kaetud varguse risk,“ täpsustas Orulaid.
Politsei hea töö tulemusel on oluliselt langenud ka kindlustushüvitised varastatud autode eest. „Kui aastatel 2017–2019 varastati keskmiselt kolm sõidukit kuus, siis 2020. aastal vähenesid vargused oluliselt ja neid oli vaid 15. Aastatel 2017–2019 maksime varastatud sõidukite eest keskmiselt 550 000 eurot aastas, 2020. aastal aga poole vähem,“ märkis Orulaid.
ERGO kindlustuse statistika järgi on viimase aja vargused varasemast enam koondunud Eesti lõunapiiri lähedusse, kust loodetakse väärtuslike masinatega kiiresti riigist pageda. Politsei andmetel varastati Tartu maakonnast läinud aastal kaheksa autot, üle-eelmisel aastal neli. Pärnu maakonnast varastati kuus autot 2022. aasta ühega võrreldes. Kokku varastati Eestis läinud aastal 69 autot, neist 43 Harjumaal. Viimase viie aasta enim varastatud automargid on BMW (33 vargust) Mercedes-Benz (30) Volkswagen (30) Toyota (22) ja Audi (20).
„Kutseliste varaste poolt toime pandud autovargusi tuleb ette harva, need käivad lainetena ja on olnud seotud Leedust pärit autovaraste tegutsemisega,“ tõdes Timo Reinthal. Kõige keerulisem on tema sõnul tegeleda professionaalsete organiseeritud kurjategijatega, kes lühikese ajaga auto kuskile mujale Euroopa riiki või ka kolmandatesse riikidesse toimetavad ning need seal siis edasi müüvad või juppideks lammutavad.
Viimase viie aastaga varastati Eestis 21 sõidukit, mille väärtus oli üle 20 000 euro. Odavamate autode puhul (väärtusega 500–3000 eurot) on tihtipeale sõiduki uksed lukustamata ja võtmed ees, või on tegemist juba pikemat aega seisva sõidukiga. Selline auto tõstetakse treileri peale ja läheb siis kas vanametalliks või töökodadesse juppideks. Keskmises hinnaklassis sõidukeid varastatakse kogu mahust väike osa. Selliste autode puhul varastatakse tihtipeale võtmed ja seda kusagil avalikus kohas – baaris, ööklubis, täpsustas Reinthal.
Võtmete signaali kopeerimine ja siis juba sõiduki uste avamine ja sõiduki käivitamine on tema sõnul levinuim varguse „metoodika“. „Autovarguse ennetamisel on kõige tähtsam sõiduki uksed lukustada, hoida autovõtmed kindlas kohas. Võimalusel tasub sõiduki võtmepulti hoida eemal välisustest ja akendest ning paigutada näiteks metallkarpi, mis takistab võtmepuldi signaalile ligipääsu,“ kinnitas Tartu jaoskonna menetlusjuht, vanemkomissar Timo Reinthal.
Orulaid peab parimaks viisiks oma auto kaitsmisel erinevate vahendite kombineerimist. „Näiteks võib tehase immobilaiserile veel teise juurde lisada. Väga kindlad on aga ka elektroonikast sõltumatud salalukud, igasugused mehhaanilised lülitid,“ märkis Orulaid. Nende abil saab tema sõnul katkestada erinevate seadmete – näiteks kütusepumba – elektriühenduse, neid on keeruline ja ajakulukas leida ja neid pole ka võimalik lahti häkkida. „Mida aeganõudvam on sõiduki käivitamine, seda suurem on tõenäosus, et sõidukit ei varastata, sest vargal ei ole aega erinevate salalukkude otsimiseks,“ võttis Orulaid ennetusmeetmed kokku.
Keskmine autovarguse põhjustatud kahju jääb Orulaiu sõnul umbes 20 000 euro juurde, läinud aastal oli suurim kindlustushüvitis 30 000 eurot. „Kindlasti peab kaskokindlustuse poliisil olema kaetud varguse risk,“ täpsustas Orulaid.
Politsei hea töö tulemusel on oluliselt langenud ka kindlustushüvitised varastatud autode eest. „Kui aastatel 2017–2019 varastati keskmiselt kolm sõidukit kuus, siis 2020. aastal vähenesid vargused oluliselt ja neid oli vaid 15. Aastatel 2017–2019 maksime varastatud sõidukite eest keskmiselt 550 000 eurot aastas, 2020. aastal aga poole vähem,“ märkis Orulaid.
ERGO kindlustuse statistika järgi on viimase aja vargused varasemast enam koondunud Eesti lõunapiiri lähedusse, kust loodetakse väärtuslike masinatega kiiresti riigist pageda. Politsei andmetel varastati Tartu maakonnast läinud aastal kaheksa autot, üle-eelmisel aastal neli. Pärnu maakonnast varastati kuus autot 2022. aasta ühega võrreldes. Kokku varastati Eestis läinud aastal 69 autot, neist 43 Harjumaal. Viimase viie aasta enim varastatud automargid on BMW (33 vargust) Mercedes-Benz (30) Volkswagen (30) Toyota (22) ja Audi (20).
„Kutseliste varaste poolt toime pandud autovargusi tuleb ette harva, need käivad lainetena ja on olnud seotud Leedust pärit autovaraste tegutsemisega,“ tõdes Timo Reinthal. Kõige keerulisem on tema sõnul tegeleda professionaalsete organiseeritud kurjategijatega, kes lühikese ajaga auto kuskile mujale Euroopa riiki või ka kolmandatesse riikidesse toimetavad ning need seal siis edasi müüvad või juppideks lammutavad.
Viimase viie aastaga varastati Eestis 21 sõidukit, mille väärtus oli üle 20 000 euro. Odavamate autode puhul (väärtusega 500–3000 eurot) on tihtipeale sõiduki uksed lukustamata ja võtmed ees, või on tegemist juba pikemat aega seisva sõidukiga. Selline auto tõstetakse treileri peale ja läheb siis kas vanametalliks või töökodadesse juppideks. Keskmises hinnaklassis sõidukeid varastatakse kogu mahust väike osa. Selliste autode puhul varastatakse tihtipeale võtmed ja seda kusagil avalikus kohas – baaris, ööklubis, täpsustas Reinthal.
