Piisavalt märgistamata klaassein põhjustas raske tööõnnetuse
8. september 2023
ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Alice Karula sõnul juhtuvad õnnetused tihti olukordades, kus inimesed neid ette ei oska näha. Nii ka paar nädalat tagasi, kui ühes Tallinna büroohoones läbi klaasseina kõndinud töötaja vigastada sai. „Kuna ilm oli päikeseline, klaas säravpuhas ja piisavalt märgistamata, astus inimene pahaaimamatult vastu klaasseina, mis purunes hetkega suurteks kildudeks,“ kirjeldas Karula õnnetust. Teravad klaasikillud vigastasid tõsiselt inimese jalgu ja juhtunu põhjustas suure šoki, ent halvemal juhul võinuks klaasseina tükid kogu keha vigastada.
Korralikult märgistamata klaasist uksi ja seinu kohtab töökeskkondades sagedasti, nii mõnigi kord on seetõttu juhtunud ka tööõnnetusi, rääkis Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula. Pahatihti on ustel-akendel või seintel näha isegi jälgi sellest, et keegi on sinna vastu kõndinud, seega on tähtis, et sellised kohad oleksid nõuetekohaselt märgistatud. „Märgistuse puhul on oluline, et see paistaks hästi silma. Näiteks ei ole erilist kasu kitsast matistatud triibust, mida käigu pealt hästi näha pole,“ selgitas Kaljula. Ta lisab, et tähelepanuta ei saa jätta ka klaasseinte ja -uste materjali. See peab olema ohutu, et purunedes ei tekiks teravate servadega tükke, mis võivad inimest vigastada.
ERGO kindlustuse õnnetuste statistika näitab, et suuri traumasid tuleb õnneks siiski pigem harva ette, sagedasemad on väiksemad vigastused. Enamik juhtumitest on seotud igapäevaste õnnetustega ehk hüppamiste ja kukkumistega. Kõige sagedamini juhtub inimestega erinevaid olmeõnnetusi, mille käigus saavad vigastada sõrmed ja varbad, käeluud, roided, rangluud ja hüppeliigesed. Üllatavalt palju õnnetusjuhtumeid registreeritakse ka kodudest, kus kõige suuremad kahjud on tekkinud samuti kukkumise tagajärjel. Lisaks treppidele on kukutud ka koduõuel, kus märjal murul libisedes on inimene saanud niivõrd tõsiseid vigastusi, et on pidanud pool aastat töölt eemal olema.
